Nii mõnelegi vedajale jääb see aasta viimaseks

Artikkel

- Uudised
- Harro Puusild
- 21. märts 2018 kell 12:32
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nii mõnelegi vedajale jääb see aasta viimaseks
Harju KEKi tegevjuht Janek LehtmetsFoto: Karli Saul
Transpordiettevõtte KMV omanikfirma Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets tunnistab Logistikauudistele antud intervjuus, et aasta 2018 võib nii mõnelegi vedajale jääda viimaseks ning tõelised raskused alles algavad.
Harju KEK tegutseb mitmes valdkonnas, üks ettevõtte tütarfirmadest on transpordiettevõte KMV, mis tegeleb rahvusvaheliste autovedudega.
Kuidas paljuräägitud uus teemaks teie ettevõtet on puudutanud?
Kütuseturu aastakonverents 2018
"Kuidas aktsiisitõusude taustal ellu jääda?"
- Milline on kütuseturu hetkeseis?
- Kuidas autovedajad oma kulusid optimeerivad?
- Kui palju aitavad säästa alternatiivsed kütused?
- Milline on Eestis aktsiisipoliitika tulevik?
Korraldavad Logistikauudised.ee ja Eesti Õliühing.
On puudutanud otseselt. Eriti keeruline on transpordifirmadel selles mõttes, et palju muudatusi langes ühte ajajärku. Võrreldes aastataguse ajaga on kütuse hind kasvanud ligi 30%, lisandunud on teemaks jne. Oleme olukorras, kus kõikide nende muudatustega kaasnenud kulud peavad kliendid korraga kinni maksma. Neil pole aga lihtne harjuda mõttega, et teenusehinna tõus on paratamatus.
Alanud aasta on väga paljudele transpordiettevõtetele ellujäämise periood. Ma olen enam kui kindel, et kõik sellega hakkama ei saa.
Transpordisektoris on tapjalik konkurents ehk pole ju mingi saladus, et naaberriikide vedajatel on hoopis teistsugune maksupoliitika, hoopis teine kulubaas – seega on neil selles kontekstis kindel turueelis. Turu ülevõtmise eesmärgil kasutatakse aga kõikvõimalikke vahendeid. Midagi peab kindlasti muutma, eeskätt tuleb veelgi rohkem kulusid kokku hoida. Kuid kogu hinnatõusu ainult enda kanda võtta ei ole lihtsalt võimalik.
Kas see on kergendus, et diisliaktsiisi tõus jäeti esialgu rahule?
Kui sulle antakse kümme korda peksa, siis pole enam väga suurt vahet, kas tuleb veel ka 11. kord või mitte, valus on nii või naa. Loomulikult oli see mõistlik samm, aga suurt pilti see väga palju enam ei muuda. Eks elu näitab. Kui me liidame siia juurde kõikide muudatustega kaasnevad kulud aruandluses, tulumaksus jne, siis ma arvan, et mitte keegi ei tea täpselt, mida see kõik endaga kaasa toob.
Ma muidugi loodan, et see segadus tasapisi hajub. Aga need muudatused, mida me juba praegu saame rahas mõõta, ehk teemaks, aktsiis jms, tõstvad omakorda järgmisi kulusid, nagu näiteks laevapiletite hinnad, mis meiesugusele ettevõttele on laias laastus kolmandik kogukulust. Kui seal toimub kas või protsendiline tõus, annab see meile suhteliselt tugeva hoobi.
Mida peaks riik tegema, kas kütuseaktsiisi tõusu tagasi keerama?
Ma isiklikult arvan küll. Olen seisukohal, et kogu aktsiisipoliitika tuleks Eestis üle vaadata. Ma ei taha öelda, et see oli sama suur viga, mis tehti alkoholiaktsiisiga, aga mulle tundub, et riigi tarkade meeste käes on ainult üks töövahend: Exceli tabel.
Arvestatakse nii-öelda lineaarse trendiga, usutakse, et kui Excelis mingit numbrit suurendada, hakkavad kohe ka laekumised riigikassasse kasvama. Alkoholiaktsiis on hea näide, kuidas seda loodeti, kuid lootuste ja tegelikkuse vahele jäi lõpuks 80 miljonit eurot. Alles see reaalsus sundis lõpuks aktsiisipoliitikat natukene üle vaatama. Excelile ja reaalsusele ei saa võrdusmärki vahele tõmmata.
Mida peaks avalik sektor teisiti tegema ja kuidas transpordifirma tööjõupuudusega hakkama saab, sellest saad lugeda logistikauudised.ee lehelt.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum