Nii mõnelegi vedajale jääb see aasta viimaseks

Alanud aasta on väga paljudele transpordiettevõtetele ellujäämise periood. Ma olen enam kui kindel, et kõik sellega hakkama ei saa.

Transpordisektoris on tapjalik konkurents ehk pole ju mingi saladus, et naaberriikide vedajatel on hoopis teistsugune maksupoliitika, hoopis teine kulubaas – seega on neil selles kontekstis kindel turueelis. Turu ülevõtmise eesmärgil kasutatakse aga kõikvõimalikke vahendeid. Midagi peab kindlasti muutma, eeskätt tuleb veelgi rohkem kulusid kokku hoida. Kuid kogu hinnatõusu ainult enda kanda võtta ei ole lihtsalt võimalik.

Kas see on kergendus, et diisliaktsiisi tõus jäeti esialgu rahule?

Kui sulle antakse kümme korda peksa, siis pole enam väga suurt vahet, kas tuleb veel ka 11. kord või mitte, valus on nii või naa. Loomulikult oli see mõistlik samm, aga suurt pilti see väga palju enam ei muuda. Eks elu näitab. Kui me liidame siia juurde kõikide muudatustega kaasnevad kulud aruandluses, tulumaksus jne, siis ma arvan, et mitte keegi ei tea täpselt, mida see kõik endaga kaasa toob.

Ma muidugi loodan, et see segadus tasapisi hajub. Aga need muudatused, mida me juba praegu saame rahas mõõta, ehk teemaks, aktsiis jms, tõstvad omakorda järgmisi kulusid, nagu näiteks laevapiletite hinnad, mis meiesugusele ettevõttele on laias laastus kolmandik kogukulust. Kui seal toimub kas või protsendiline tõus, annab see meile suhteliselt tugeva hoobi.

Mida peaks riik tegema, kas kütuseaktsiisi tõusu tagasi keerama?

Ma isiklikult arvan küll. Olen seisukohal, et kogu aktsiisipoliitika tuleks Eestis üle vaadata. Ma ei taha öelda, et see oli sama suur viga, mis tehti alkoholiaktsiisiga, aga mulle tundub, et riigi tarkade meeste käes on ainult üks töövahend: Exceli tabel.

Arvestatakse nii-öelda lineaarse trendiga, usutakse, et kui Excelis mingit numbrit suurendada, hakkavad kohe ka laekumised riigikassasse kasvama. Alkoholiaktsiis on hea näide, kuidas seda loodeti, kuid lootuste ja tegelikkuse vahele jäi lõpuks 80 miljonit eurot. Alles see reaalsus sundis lõpuks aktsiisipoliitikat natukene üle vaatama. Excelile ja reaalsusele ei saa võrdusmärki vahele tõmmata.

Mida peaks avalik sektor teisiti tegema ja kuidas transpordifirma tööjõupuudusega hakkama saab, sellest saad lugeda logistikauudised.ee lehelt.