Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuleviku päästaks immigratsioon ida poolt

    Kommertspankade analüütikud ja Narva kolledži direktor kolmapäevasel arutelulFoto: Andras Kralla

    Rahvastiku edasise kahanemise vastu saab aidata ainult rände ja sündimuse kombineeritud tõus, kõige tõenäolisemad lähteriigid, kust inimesi püüda, jäävad Eestist ida poole, leidsid suuremate pankade analüütikud.

    Eesti probleemid rahvastiku vananemise ja kõrgharidusega välismaalaste siia meelitamisel ei ole erakordsed - sama probleemi üle murravad pead kõik Euroopa riigid. Samas ei ole Eestil piirkonnas suurt eelist Soome ja Rootsi ees, mis meelitavad endale kolmandatest riikidest parimad, rääkis Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina pangandusliidu tänasel tööjõuturuteemalisel arutelul.
    Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas rääkis, et üks võimalusi oleks õpiränne, nii õpib ka Narva kolledžis inimesi Venemaalt, kes näevad seda vaheetapina Euroopasse sisenemisel. Eesti inimarengu aruande peatoimetajana juhtis Kallas ka tähelepanu, et rände ja sündivusnäitajate seniste trendide jätkudes on Eestis sajandi lõpuks muidu vaid 800 000 inimest, rahvaarvu kasvatamiseks seevastu on vaja, et rändesaldo oleks 7000 inimesega aastas positiivne.
    Kas eelisvaldkonnad aitaks?
    "Üks võimalik immigratsioonipumba loomise koht võiks olla ka varasem haridusaste, gümnaasium. Eestis on üldharidustase väga hea ning siin võiks püüda naaberkonnast parimaid õppureid püüda, nagu Singapur seda teeb," rääkis Kallas.
    Luminori peaanalüütik Tõnu Palm märkis, et sündivuse poolele mõjub kõrgem sissetulek negatiivselt, kuid parema elujärje saavutamine tähendaks lihtsalt väiksemat väljarännet, mis rändesaldot ikkagi positiivsemal küljel hoiaks. Tema lahendus oleks ikkagi eelisvaldkondade valimine, kuhu riik rohkem raha investeeriks. On selleks siis tervishoid, IKT või biotehnoloogia, igal juhul tasuks eeskuju otsida Suurbritannia või Saksamaa suurtest arengukavadest.
    Mertsina jäi eelisvaldkondade valimise suhtes pigem kahtlevale seisukohale. "Me ei tea, milline on majandus 60 aasta pärast, heal juhul paar aastakümmet võime ette seda aimata, mistõttu oleks ka erialade eelisarendamine meelevaldne. 90ndatel tundus meile, et Eestist saab transiidiriik, nüüd näeme, mis sellest välja tuli."
    Päästev IT
    Ka SEB makroanalüütik Mihkel Nestor märkis, et Eestist pidi saama ka finantskeskus Ida ja Lääne vahel, aga praeguste Läti sündmuste valguses on vist parem, kui nii ei läinud.
    Kallase sõnul on eelisarendamine juba jõudnud ülikoolidesse, kuid sellega on kaasnenud rida probleeme. Esiteks nõutakse tudengite väheneva arvu juures iga aasta üha rohkem IT-tudengeid. Teisalt korjatakse needsamad tudengid enne kooli lõpetamist kõik juba koolidest ära. Samal ajal on näiteks õpetajakoolituses tohutu õpilaste defitsiit ja põhikooli füüsikaõpetajaks ei kipu keegi saama, kuid ilma nendeta ei saa hiljem ka paljuotsitud IT-tudengite kohti täita.
    Kallase sõnul toetakski nii gümnaasiumi- kui ülikoolitasemel õpiränne just haridussüsteemi üldiselt ja tagaks ka püsivama nõudluse nendesamade õpetajate järele. "Me ei saa Venemaalt tuua inimesi ja õpetada neist välja eesti kooli õpetajaid, aga IT-tudengiteks saab tuua küll," lisas ta.
    Võitjate põlvkond tunneb end tõrjutuna
    Sellal kui Eestis on kibe tööjõupuudus, leiavad Eesti niinimetatud võitjate põlvkonda kuuluvad inimesed — üle 50-aastased — et nende palgad on teistest tööturul osalejatest tunduvamalt väiksemad ning tunda on nende halvustamist.
    Sellisele tulemusele jõuti Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi värskes uuringus. 1000 üle 15aastase eestimaalase seas tehtud uuringus nentis iga viies vastaja, et on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist, kõige suurem põhjus on vanus.
    Uuringut tutvustanud instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai ütles, üle 50aastaste inimeste halvustamine tööturul on kahjuks levinud ning neid peetakse alandlikeks, vähenõudlikeks, kehva tervisega, pessimistlikeks töötajateks. Ka uuringus osalenud inimeste hinnangul on vanus töö leidmisel takistus number üks.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Margid, ümberriietumine ja must maagia: kuidas kelmid sõjaeelses Eestis rahvast tüssasid
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.