Tuleviku päästaks immigratsioon ida poolt

Eesti probleemid rahvastiku vananemise ja kõrgharidusega välismaalaste siia meelitamisel ei ole erakordsed - sama probleemi üle murravad pead kõik Euroopa riigid. Samas ei ole Eestil piirkonnas suurt eelist Soome ja Rootsi ees, mis meelitavad endale kolmandatest riikidest parimad, rääkis Swedbanki makroanalüütik Tõnu Mertsina pangandusliidu tänasel tööjõuturuteemalisel arutelul.

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas rääkis, et üks võimalusi oleks õpiränne, nii õpib ka Narva kolledžis inimesi Venemaalt, kes näevad seda vaheetapina Euroopasse sisenemisel. Eesti inimarengu aruande peatoimetajana juhtis Kallas ka tähelepanu, et rände ja sündivusnäitajate seniste trendide jätkudes on Eestis sajandi lõpuks muidu vaid 800 000 inimest, rahvaarvu kasvatamiseks seevastu on vaja, et rändesaldo oleks 7000 inimesega aastas positiivne.

Kas eelisvaldkonnad aitaks?

Sellal kui Eestis on kibe tööjõupuudus, leiavad Eesti niinimetatud võitjate põlvkonda kuuluvad inimesed — üle 50-aastased — et nende palgad on teistest tööturul osalejatest tunduvamalt väiksemad ning tunda on nende halvustamist.

Sellisele tulemusele jõuti Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi värskes uuringus. 1000 üle 15aastase eestimaalase seas tehtud uuringus nentis iga viies vastaja, et on kogenud viimase aasta jooksul oma töökohas ebavõrdset kohtlemist, kõige suurem põhjus on vanus.

Uuringut tutvustanud instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai ütles, üle 50aastaste inimeste halvustamine tööturul on kahjuks levinud ning neid peetakse alandlikeks, vähenõudlikeks, kehva tervisega, pessimistlikeks töötajateks. Ka uuringus osalenud inimeste hinnangul on vanus töö leidmisel takistus number üks.