Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kanajev müüs Transiidikeskuse maha

Transiidikeskuse ASi omanik ja üks Eesti rikkamaid mehi Anatoli KanajevFoto: Andres Haabu

Anatoli Kanajev müüs Eesti suurima terminalioperaatori Transiidikeskuse sakslastele maha.

Ostja on Saksamaa logistikafirma Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA). Leping sai allkirjad täna. Sakslased saavad tehingu tulemusena Muuga sadamas konteinerikäitlemise turul liidriks.

Transiidikeskuse omanikku Anatoli Kanajevit ei õnnestunud telefoni teel tabada, aga Transiidikeskuse juht Vladimirs Popovs ütles, et firma müük tagab kasvu. „Loodame, et saame rahvusvahelises holdingus energiat juurde,“ lausus Popovs, kes ei soostunud tehingu hinda avadama, kuna tehing ei ole lõpule viidud.

Sügisel ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis hinnati Kanajevi vara väärtuseks 90,5 miljonit eurot, millest suurima osa andiski just Transiidikeskus. Kogu TOPis oli ta 21. kohal.

Millal Kanajev otsustas ettevõtte müüa, ei osanud firma juht Popovs öelda, soovitades küsida seda Kanajevilt. „Mina jään veel ettevõtet juhtima,“ sõnas Popovs.Veel? „Kui kauaks, oleneb uuest omanikust,“ kostis ta.

Ametlikus pressiteates ütles praegune omanik Kanajev, et tal on rõõm vastutus just HHLA-le üle anda. "HHLA-l on konteinerterminalide operaatorina lai kogemus. See tagab, et Transiidikeskuse AS on edukas ka tulevikus ning näeb ka jätkusuutlikku kasvu," rääkis Kanajev, kes jätkab ka pärast tehingud Transiidikeskuse nõukogus.

Sakslased omakorda märkisid, et tehingu taga on siinse turu suur potentsiaal. "Eesti on üks Euroopa kiiremini kasvavatest majandustest ning teerajaja digitaliseerimise vallas. Seetõttu oleme rõõmsad, et saame Transiidikeskuse ASi – juba praegu kasumliku ja tugevate tulemustega ettevõte – HHLA perekonda liita," ütles Saksa kontserni juht Angela Titzrath.

Ta rõhutas ka, et Hamburgen Hafen und Logistiki üks eesmärke on rahvusvaheliselt kasvada ning just seda sõlmitud lepinguga tehaksegi. "Omandamisega siseneme paljulubavale piirkondlikule turule, millel on enda geograafilise asukoha tõttu kasvupotentsiaal ning side ka "uue Siiditeega"."

Eelmise aasta aruannet Transidiikeskus veel äriregistrile esitanud pole. Tunamullu ulatus firma käive üle 19,2 miljoni euro, kusjuures puhaskasumit tehti 3,5 miljonit eurot. Käive tõusis 5% jagu ning kasum enam kui kümnendiku.
Transiidikeskuse väärtust tõstab muuhulgas see, et firma pole mõnda aega dividende maksnud ning kogunenud oli 2016. aasta seisuga juba pea 47 miljoni euro jagu jaotamata kasumit.
Toona langes firma konteinerveo käive aasta varasemaga võrreldes 3% jagu ning oli 200 000 konteinertingühikut (TEU). „Vähenenud kaubamahtude teenindamiseks on Transiidikeskuse AS suurt tähelepanu pööranud teenuste kvaliteedi hea taseme säilitamisele,“ kirjutas juhatus 2016. aasta aruandes.
Kaubakäive kasvas 8% ja jõudis 2,8 miljoni tonnini. Firma opereeritav üldkaupade terminal jätkas 2016. aastal oma traditsioonilist äritegevust ja kindlustas eelnevatel aastatel saavutatud turuosa. Aasta jooksul terminalis käideldud kauba maht oli 652 000 tonni, mis on võrreldes eelmise aastaga 36% võrra kõrgem.
Üldkaupade terminal on esimene Eestis vabatsoonirežiimis opereeriv sadamaterminal kogupindalaga 17 hektarit. Vabatsooni olemasolu võimaldab kiiresti ja paindlikult lahendada kaupade töötlemisega seonduvaid tollialaseid küsimusi.
Eelmise aasta jaanuaris kirjutas Äripäeva sõsarväljanne Logistikauudised, et Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu raskusi trotsinud Transiidikeskuse AS plaanib strateegiat muuta, käivitades uue laevaliini ja konteinerrongi.
Rahul polnudki firma just eelkõige konteinerite mahu langusega. „Oleme analüüsinud languse põhjuseid ja teinud sellest tulenevalt vastavad rõhuasetused oma pikaajalisse strateegiasse. 2017. aasta kaks peamist eesmärki on Muuga-Vuosaari ConRo laevaliini ja N-S ning S-N konteinerrongi käivitamine,“ teatas firma.

Praegu on Muuga sadamas oleva terminali mahust kasutusel umbes 300 000 konteinertingühikut (TEU), mida saab tõsta 800 000 TEUni. HHLA loodab saavutada suurt sünergiat, edendades veelgi müügi- ja operatsioonimeeskonda ning ühendades firma HHLA võrku.

Enne kui tehing ametlikult lukku lüüakse, tuleb siiski täita hulk eeltingimusi, mida HHLA pressiteates otseselt välja ei too. Lõpliku heakskiidu loodavad sakslased saada teises kvartalis. Seni ei öelda välja ka tehingu hinda.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.