Kristjan Pruul • 16 aprill 2018
Jaga lugu:

Piirikaubandus võtab alkoholist veerandi

alkoholi ostmine liigub üha rohkem Lätti
alkoholi ostmine liigub üha rohkem Lätti  Foto: Andras Kralla

Kiire alkoholiaktsiisi tõus on piirikaubandust sama kiirelt elavdanud ning rahandusministeerium peab eeldatavat maksulaekumist märkimisväärselt korrigeerima.

Piirikaubandusest saamata jääva aktsiisi maht on sel aastal 62 miljonit eurot, koos käibemaksuga 84 miljonit eurot. See moodustab 22,5 protsenti alkoholi legaalsest kogumüügist (sh soomlaste ostud) Eestis ja Läti piiril. Selle aasta piirikaubanduse kasv tuleneb peamiselt 2017. aasta suvel toimunud kasvu laiendamisest tervele aastale. Järgnevatel aastatel ootab ministeerium Läti piirikaubanduse kasvu hinnatõusu tempos.

"Mis täpsemalt järgmistel aastatel saab, on raske öelda, sest ühtviisi keeruline on hinnata nii selle trendi kui piirikaubanduse lage," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu.

Õllekoguste deklareerimine vähenes möödunud aastal 11,6%, suurem langus toimus aasta teises pooles. Selleks aastaks prognoositakse 27,1% deklareeritavate koguste langust võrreldes eelmise aastaga, selgub rahandusministeeriumi kevadprognoosist.

Opositsiooni kuuluva Reformierakonna riigikogu liikme Aivar Sõerdi hinnangul on see isegi veel tagasihoidlik hinnang, sest alkoholitootjad on oma müügitulemuste põhjal ennustanud veel suuremat langust.

Samas ei tohi unustada, et kevadprognoosis ei ole arvesse võetud näiteks valitsuse riigieelarve strateegia (RES) arutelul tehtud otsuseid. "RESis otsustatakse ka alkoholiaktsiisi tõstmata jätmine tuleval aastal," ütles rahandusminister Toomas Tõniste esmaspäeval.

"Kui vaatame RESi kontekstis valitsuse otsust mitte tõsta aktsiise, siis süvendab see alalaekumist veelgi nii sel kui järgmistel aastatel, eks siis tuleb leida ka vastav katteallikas ja seda ollakse (valitsuses) valmis tegema," kommenteeris Kirsipuu.

Ei tohi unustada, et suur osa Eestis ostetust alkoholist on alati piirikaubanduse käigus läinud Soome. 2016. aastal hindas Eesti Konjunktuuriinstituut turistide ostude osakaalu 44% Eesti legaalsest alkoholimüügist, sh õllest 30% ning kangest alkoholist 55%. 2017. aastal on Lätti alkoholi ostma läinud ka osa soomlasi, kes varem ostsid alkoholi Eestist, märgitakse majandusprognoosis.

Risk seoses alkoholi piirikaubandusega on, et soomlased vähendavad oma oste Eestist, kuna hinnavahed Soomega vähenevad. Suurte koguste ostjad võivad liikuda ostueelistustega Lätti ning väiksemad ostjad võivad loobuda piiriülesest ostlemisest.

Sigaretid tulevad Lätist koos õllekohvritega

Tubakatooteid iseenesest hinnavahe Lätti ostma ei aja, kuid neid ostetakse muu piirikaubandusega kaasnevalt. Sel aastal hindab ministeerium tubaka piirikaubandusest saamata jäävat aktsiisi 5,4 miljonile eurole (koos käibemaksuga 6,8 miljonit eurot), mille suurusjärk vastab 2,6% Eestis ostetud legaalsetest sigarettidest.

Järgmistel aastatel võiks see kasvada samas taktis hinnatõusuga. Samas ei tohi jälle unustada, et ka sigaretid on seni liikunud Eestist Soome. Vastavalt WHO 2017. aastal ilmunud tubakaturu analüüsile võib soomlaste ostetud koguste osakaal Eestis moodustada ligi 10% legaalsest müügist ning on risk, et alkoholiostude kaasneva kaubana vähenevad ka Soome turistide sigarettide ostud.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt