Räpina Paberivabrik pole rahul, et jääb soodustusest ilma

Räpina Paberivabriku juhi Raul Kibena (paremal) sõnul oleks elektriaktsiisi soodustused mõeldavad kui piirdutaks ainult madalama lisandväärtusega kartongi tootmisega, sest nii vastaksid tarbimisnäitajad nõutud kriteeriumitele.  Foto: Scanpix
Lennart Käämer • 19. aprill • 2 min
Jaga lugu:

Veterantootja Räpina Paberivabrik pole rahul, et peab arvestama 100 000eurose lisakuluga, kuna ei mahu energiaefektiivsete ettevõtete kriteeriumite sisse.

Uuest aastast langetab valitsus suurte energiatarbijate elektriaktsiisi 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatt-tunni eest. Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem olema efektiivne (vastama ISO 50 001 standardile) ja elektrointensiivsus olema eelnenud majandusaastal keskmiselt 20 protsenti või rohkem.

Tänane Postimees vahendas Räpina Paberivabriku juhi Raul Kibena kirja peaministrile: kui Räpina Paberivabrik valitsuselt energiaaktsiisi soodustust ei saa, poolitab juht ettevõtte ja kolib järeltöötlemise Eestist sootuks minema.

100 000 eurot lisakulu

Äripäevale antud täpsustavas kommentaaris ütles Kibena, et tekkinud mulje, nagu esitanuks Eesti vanim tööstusettevõte peaministrile põhjapaneva ultimaatumi, on ajakirjanduslik liialdus.

„Härra Ratas käis meil hiljuti külas. Kiri ise oli suunatud Kadri Simsonile. Soovisime selles oma mure lihtsalt kaardistada, mitte tingimusi kehtestada. Ajakirjanik keeras vindi üle,“ selgitas Kibena. Ometi ei muuda see fakti, et ilma erisoodustuseta tuleb veterantootjal arvestada 60 000eurose lisakuluga aastas, millele lisandub tulevikus veel ca 40 000 eurot. 

Postimees kirjutas, kuidas Kibena selgitas ministrile saadetud kirjas, et nad töötlevad praktiliselt kogu oma toodangu, erinevalt traditsioonilistest paberivabrikutest, ümber lõpptooteks. Seetõttu ei küündi Räpina ettevõtte elektrointensiivsus vajaliku 20 protsendini. Kui aga ettevõte toodaks ainult madalama lisandväärtusega kartongi, oleks nende elektrointensiivusus vabalt üle 35 protsendi ja nad saaksid soodustust. "Sellise seaduse vastuvõtmisega annab seadusandja meile justkui selge märgi, et ärge tootke kõrgema lisandväärtusega tooteid," järeldas Kibena. 

Kui valitsus ei kavatse Räpina firmale vastu tulla, kaaluvad nad ettevõtte poolitamist ja järeltöötlemise väljaviimist Eestist, ütles Kibena. Seetõttu palub ta, et valitsus asuks seadust ümber vaatama, et tagada Eesti vanima tööstusettevõtte ning ka teiste sarnaste ettevõtete konkurentsivõime ja areng tulevikus.

 

Valitsus on juba vastu tulnud

Räpina Paberivabriku kunagine juhatuse liige Meelis Mälberg leidis, et kuna seadusandlik ruum peaks kõigile olema sama, pole erandid põhjendatud. „Kui teed erandi ühele, peaksid seda tegema ka teistele ja nii jääbki kogu süsteem lonkama,“ leidis ta.

Lisaks tuletas Mälberg ettevõtetele meelde, et aktsiisisoodustus on valitsuse vastutulek ja on normaalne, et ettevõtted kohandavad oma toimimist vastavalt seadustele.

„Kui tootmise poolitamine on majanduslikult õige samm, siis on see praeguse juhtkonna õigus. Kuna ma juhatusse enam ei kuulu ja numbritega täpselt kursis ei ole, siis täpsemalt kommenteerida ei oska,“ lisas ta.

Selle aasta veebruaris kiitis valitsus heaks seadusemuutuse, mis annab suure energiatarbimisega tööstusettevõtetele riigilt maksukingituse. Selle järgi langeb 2018 alguses aktsiis tänaselt 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatt-tunni eest.

Soodustuse saamiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem efektiivsuselt vastama ISO 50 001 standardile. Teiseks peab elektrointensiivsus eelnenud majandusaastal olema keskmiselt 20 protsenti või enam.

Räpina Paberivabrik oma näitajatega nendesse raamidesse ei mahu.

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt