Prantsuse vaeseim regioon otsib Hiinalt abi

Prantsusmaa põhjaosas asuv Hauts-de-France’i regioon on riigi vaeseim. Töötuse määr on kõrge ning elatustase keskmisest palju madalam. Piirkonnas elab kuus miljonit inimest ning suur osa neist on rahulolematud.

Lisaks majanduslikule kitsikusele paistab Hauts-de-France Prantsusmaal silma ka selle poolest, et seal on väga tugeval positsioonil immigratsioonivastaste ning protektsionistlike poliitiliste vaadetega Rahvusrinne, mille tuntuim poliitik on Marine Le Pen, kes kandideeris mõne aja eest ka Prantsusmaa presidendiks.

Kõige selle taustal on eriti veider, et provintsi president, 53aastane Xavier Bertrand käis hiljaaegu Hiinas, et sealseid investoreid regiooni meelitada. Bertrand ja teised piirkonna juhtivad poliitikud on nimelt pähe võtnud, et hiinlased aitavad majandusraskustes ägava Hauts-de-France’i hädast välja ning tulevad Prantsusmaa põhjapiirkonda suurte tehnoloogiainvesteeringutega, mis võimaldavad tõsta nii kohalikku majandust kui ka paigutada seni pigem negatiivse kuvandiga piirkonna Euroopa kaardile kui tehnoloogiakeskuse.

Laias plaanis on küsimus seega selles, kas Hiina investeeringud on ühelt poolt kasulikud, kui teiselt poolt ei põhjusta võimalikku ohtu Läänele.

“Ma olen veendunud, et lähiaastail on Hiina peamine majanduspartner,” ütles Bertrand Bloombergile antud telefoniintervjuus. “Globaalses plaanis on Hiina mu prioriteet,” vastas ta küsimustele investeeringute kohta.

Saksa kaart

Bertrand sai Hauts-de-France’i presidendiks 2016. aastal. Algselt kuulus mees Rahvusrinde parteisse, kuid kuna too hakkas poliitilise positsioneerumise mõttes liialt paremale nihkuma, otsustas mees erakonnast lahkuda ning oma partei luua.

Bertrandi jälgitakse Prantsuse sisepoliitikas omajagu, kuna mees on end tituleerinud kui riigi praeguse presidendi Emmanuel Macroni mantlipärijat pärast 2022. aasta valimisi. Mees on korduvalt näidanud oma skeptitsismi Euroopa Liidu ja eelkõige Saksamaa suhtes ning rõhutanud sõbralike suhete olulisust Hiinaga. Viimane on eriti märkimisväärne just majandusküsimustes.

Sealjuures on Bertrand olnud skeptiline Saksamaa endagi tegevuse suhtes. Euroopa riikidest on Saksamaa Hiina üks suuremaid kaubanduspartnereid. “Kas Saksamaa mängib Euroopa mängu või hoopiski omaette?” on Bertrand küsinud. “Kas kõik mängivad tegelikult enda huvides?”.

Bertrand reisis sel kuul Hiinas asuva Zhejiangi provintsi pealinna Hanghzou pealinna, kus ta kohtus Alibaba ühe juhi Daniel Zhangiga. “Alibabal on teine strateegia kui Amazonil, nad otsivad partnereid,” kommenteeris ta.

Bertrandi on sagedasti materdatud seepärast, et ta suhtub Hiinasse ja sealse poliitilise võimu kavatsustesse liialt naiivseks. Bertrand märgib siiski, et hiinlased aitaksid regiooni taas elu tuua. Maailmasõjad laastasid Põhja-Prantsusmaad eriti rängalt, kuna ühed kohutavamatest lahingutest peeti just seal piirkonnas.

“Macron räägib sageli Euroopa strateegiast, ent kas ta ka Merkelit veenda suudab? Eks me näe, kui suur ta veenmise võim on. Isegi optimistlikumad kõned võivad tegelikkuses olla üksnes peaga vastu seina jooksmine,” ütles ta.

Mida hiinlased tahavad?

Õigustatult võib küsida, mida hiinlased siis Prantsusmaast tahavad. Alibaba juht Jack Ma rõhutas tänavu jaanuaris Bloombergile antud intervjuus, et Alibaba kaalub logistikakeskuse ehitamist Prantsusmaale, et Alibaba Euroopa pinnal tugevamalt kanda kinnitada saaks. Nii on ettevõttel lihtsam tegeleda toodete kohaletoimetamisega siinse piirkonna ostjatele. “Me eeldame, et rohkem Prantsuse väikeettevõtteid hakkab meiega ühinema, et nemadki jõuaksid Hiina turule. Samuti tahame me end avada Prantsusmaa turule,” kommenteeris ta.