Simson lubab sõidu eest ka piletit küsida

Selline võimalus tehti koostöös maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi Simsoni sõnul kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. "Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest," ütles ta. Siiski rõhutas minister, et eesmärk on ikkagi tuua maale tasuta sõit ning priipiletist loobumist tuleb ühistranspordikeskustel maanteeametile põhjendada.

Eelmisel aastal doteeris riik maakondlikke bussiliine 21,7 miljoniga, millele tuli juurde 11,4 miljonit piletitulu ning lisaks 3,2 miljonit omavalitsuste makstud toetust. Sel aastal on riigieelarvest toetuseks ette nähtud aga 34,8 miljonit eurot, millele tuleb esimesel poolaastal juurde ka mõnevõrra piletitulu ning omavalitsuste toetust. Kokku on 2018. aasta 1. juulist eraldatud tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot.

Lisaks priisõidu tagamiseks mõeldud vahenditele annab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks. Seda saavad kõik, hoolimata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.

Kommertsliine ei mõjuta

Majandusministeeriumist kinnitati, et uus määrus puudutab üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavaid maakonna- ja kaugliine. Kõik kommertsliinid ning kohalike omavalitsuste korraldatavad liinid, näiteks näiteks Tallinna või Tartu linnaliinid jäävad määruse regulatsiooni alt välja.

Uue määruse järgi on avaliku teenindamise lepingu alusel tehtava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim hind 6,39 senti kilomeetri kohta. Kõrgeim pileti hind maakonnaliinil on 3,7 eurot ning kaugliinil 11,1 eurot.