Kolm küsimust Eesti Pangale: kas laenuturul on ohu märke?

09. mai 2018, 13:04
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180509/NEWS/180509662/AR/0/AR-180509662.jpg

Majapidamised võtavad sissetulekute suhtes üha suuremaid laene, mis tähendab, et kui majanduse või laenuturu olukord muutub, on vähem ruumi uue olukorraga kohanemiseks, hoiatab Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Majapidamiste pangalaenud ja liisingud on aastaga kasvanud suhteliselt kiiresti ehk ligi 8%,“ rääkis Tõrs. Tema sõnul ei ole võlakoormus veel suurenenud, sest ka sissetulekud kasvavad kiiresti. Kuid praegune kiire palgakasv ei pruugi kestma jääda ning seda arvestades võib võlakoormus hakata kasvama, nentis ta.

„Praegust laenukäitumist iseloomustab see, et majapidamised võtavad sissetulekute suhtes suuremaid laene ehk nende laenuteenindamisega seotud kulu sissetulekute suhtes kasvab,“ selgitas Tõrs. „See tähendab, et kui tulevikus majanduse või laenuturu olukord muutub, on majapidamistel vähem ruumi uue olukorraga kohanemiseks.“

Mida mõtles keskpank sellega, kui rääkis võimalusest eluasemelaenude tingimusi karmistada? Kui karmiks need siis muutuda võivad, kui laenuvõtja jaoks on need niigi juba karmid?

Eesti Pank on kehtestanud nõuded, mille järgi esiteks eluasemelaenud tähtaeg võib olla kuni 30 aastat. Teiseks, majapidamise laenude ja liisingute põhiosa ja intressimaksete kogusumma peab olema alla 50% netosissetulekust ja kolmandaks, eluasemelaenude puhul võib laenusumma olla kuni 85% tagatise väärtusest. Teatud ulatuses võivad pangad teha piirmäärade puhul erandeid, kuid seda võimalust ei ole väga laialdaselt kasutatud, mis näitab, et üldine laenupraktika ja seatud tingimused on üldjoontes kooskõlas. Ettevaatavalt võime neid nõudeid muuta ehk piirata majapidamise võlakoormust ja nõuda eluasemelaenu suuremat tagatust.

Kus peaks olema maksimaalse laenusumma ülempiir eraisiku jaoks?

Eesti Pank on kehtestanud nõude, et majapidamise laenude ja liisingute põhiosa ja intressimaksete kogusumma peaks olema alla poole laenuvõtja netosissetulekust. Kuigi laenuotsuse teeb laenu andev pank, peaks laenuvõtja arvestama ka väikse puhvriga, et madalate intresside aeg võib läbi saada ja laenuraha enam nii odav ei ole, kui täna.

Kui Rootsi pangad kinnisvara hinnalanguse tõttu laenukraanid kinni keeravad, kui kiiresti jõuab selle mõju Eestisse?

Juhul, kui Rootsi kinnisvaraturust tulenevad riskid realiseeruksid, võivad emapangad tõesti vähendada Eestis tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamist ning see võib juhtuda kohe, sest pangagruppide likviidsust juhitakse tsentraalselt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2018, 13:15

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing