Eestit ootab ees isiklike pankrottide laine

Kohturegistrisse on kantud pilv kohtuistungeid, kus arutatakse nende inimeste isiklikke pankrotte, kelle taustast selgub, et neil on sadade tuhandete eurode väärtuses võlgu. Enamasti on tegemist solidaarsete maksuvõlgadega, mis tähendab, et äriühingu juhid on pandud vastutama ettevõtte juhtimisel tekkinud võlgade eest. Ühtekokku võib juba praegu leida registrist 24 nime, kellel maksuvõlgu kokku 4,7 miljoni euro eest.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna erimenetluse valdkonna juhi Airi Jansen-Uueda selgitusel rakendab amet pankrotiavalduste esitamist viimase meetmena. See tuleb päevakorda olukorras, kus võlgnikuga ei õnnestu mõlemat osapoolt rahuldavat tulemust saavutada ja võlgniku majanduslikku olukorda arvestades võib järeldada, et tema suutmatus võlakohustust täita on alaline.

"Eraisiku suhtes pankrotiavalduse esitamine toob kaasa automaatse ärikeelu, see tähendab, et võlgniku tegevus äriühingutes on oluliselt piiratud. Tal ei ole võimalik osaleda äriühingu juhtimises ja arvestades, et pankroti mõiste on rahvusvaheline termin, on tema jaoks oluliselt raskendatud ka ettevõtte tegeliku juhina isiklik koostöö äripartneritega," ütles Jansen-Uueda.

Suurim võlgnik Äripäeva koostatud kohtuistungite nimekirjas on Priiten Tamm, kel koos intressidega võlgu üle 750 000 euro. Võlgade peapõhjus, 256 000 euro suurune võlgnevus pärineb üle kümne aasta tagusest ajast, kui lõpu leidis pikk protsess maksuvabasid firmasid vahendanud Diveci vastu.

Kunagi sadu miljoneid kroone riigile võlgnenud ettevõtte juhtidele Priiten Tammele ja Erik Vallastele määras maksu- ja tolliamet 2007. aastal 11 miljoni eest täiendavat tulumaksu, sellest 4,2 miljonit krooni (270 000 eurot) Tammele.

Divec oli omal ajal silmapaistvalt kurioosne juhtum, sest teistele maksude optimeerimist hõlbustanud ettevõtel oli süüdistuse järgi ka endal 90ndatel kahekordne raamatupidamine ning töötajatele maksti ümbrikupalka. Erik Vallastel on MTA andmetel üleval veel ka 470 000eurone võlgnevus, millele lisandub 875 000 euro jagu intresse.

Järgmise suurema võlgnikuna torkab silma Egon Linde nimi. MTA andmetel on tema solidaarne maksukohustus pea 609 000 eurot. Linde ise asja kommenteerida ei soovinud, kuid tema tegevust on iseloomustanud pankrotistunud ettevõtted ja maha jäetud suured maksuvõlad.

Üks kuulsamaist neist oli Ilotrüki ja Iloprindi kohtuasi. Nimelt deklareeris OÜ Ilotrükk sisendkäibemaksu hulgas AS Iloprindi pakutud teenuseid, kuid maksuhaldur tuvastas, et teenust ei pakutud, vaid toimus ettevõtte üleminek Ilotrükile. Ühtlasi kohustas maksuhaldur OÜd Ilotrükk tasuma solidaarselt AS Iloprint võlga 350 000 euro ulatuses, kuna tuvastas, et Iloprindi majandustegevus trükiteenuseid müües oli lõppenud ja äriühing varatu.

Iloprint käis maksuametiga kohut ka 2011. aastal, kui esitas maksuametile taotluse 1,56 miljoni euro hüvitamiseks. Ettevõttele oli OÜ Aruküla Arendus aasta varem loovutanud kõik nõuded Eesti Vabariigi vastu. Iloprindi väitel olid tema taotluse aluseks keelumärked, mille maksuamet seadis Aruküla Arenduse kinnistutele seoses Aruküla Arenduse ja pankrotistunud OÜ EQ Ehituse vaheliste tehingute kehtestuks tunnistamisega. Mõlemad olid Egon Linde ettevõtted, sealjuures jäi EQ Ehitusest üles miljoni euro suurune maksuvõlg.

Kohe Linde järel leiab kohtuistungite seast 581 140 euro suuruse võlaga Margit Viiarti. Veel 2014. aastal kirjutas MTA, et mõistis Viiartilt ja Meelis Laolt vastutusotsusega solidaarselt maksuvõla. Sama võla alusel lasi MTA välja kuulutada ka Meelis Lao isikliku pankroti, mille ärimees lubas aprilli lõpus vaidlustada. Viiarti telefon andis pärast ajakirjanikuna tutvustamist kinnist tooni.

Ettevõtte, mille eest neilt kahelt solidaarselt maksud välja mõisteti, oli OÜ Inimõiguste Kaitse Büroo, varasema nimega ML Investeeringud. Selle ettevõtte maksuvõlg ulatub 2007. aastasse, kui maksuhaldur tuvastas 6,9 miljoni kroonise maksupettuse, kus ML Investments Group üritas riiki petta fiktiivsete arvetega. 2010. aastal oli ettevõttel 19,6 miljonit krooni on võlgu, sealhulgas maksuvõlg 13,38 miljonit krooni ja intressivõlg 6,18 miljonit krooni.

Nime Inimõiguste Kaitse Büroo sai ettevõte pärast seda, kui Lao müüs ettevõtte samuti skandaalsele, aastaid maksu- ja tolliametiga eri põhjustel kohtutes vaielnud Raivo Paalale, kes 2010. aastal ütles Äripäevale, et on paarikümne miljoni kroonise maksuvõlaga firma omandanud sooviga tõestada kohtus, et maksuamet on rikkunud inimõigusi.

Samuti pankrotiavaldusega vastamisi Mihhail Balašovi maksukohustus on üle 250 000 euro. Veel 2003. aasta kevadel lubas toona OÜ V-Sof juhi ja omaniku rolli täitnud Balašov Äripäevas, et firma alustab kohe-kohe Vene päritolu sülearvutite RoverBook kokkupanemist. Tootmise ja investeeringute mahtu ta toona ei avalikustanud.

Üheksa aastat hiljem oli Balašov aga kohtu ees, süüdistatuna maksude maksmisest kõrvalehoidmises suures ulatuses ning rahapesus. Maksuhaldurile 2007-2008. aasta käibedeklaratsioonides esitatud valeandmete tõttu jättis V-Soft maksmata 1,78 miljonit eurot (27,8 mln krooni) käibemaksu. Teise firmaga OÜ Bergerstar toimetas ta veelgi suuremalt, jättes käibemaksu tasumata 3,4 miljoni eurot (53,5 mln krooni).

Kokkuleppemenetluses mõisteti Balašov süüdi ning talle määrati karistuseks kolme aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus tingimisi, nelja-aastase katseajaga.

Üle 150 000 euro suuruse solidaarse maksukohustusega Roman Butenko oli osaline käibemaksupettustes, milles teiste seas jäi süüdi ka Oilio kaubamärgi all toiduõli villijana tuntuks saanud AS EBM Grupp.

Äripäev kirjutas 2015.a, kuidas EBM Grupile fiktiivsete arvetega teenust osutanud varifirmade organiseerijad ja osade varifirmade juhatuse liikmed mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse paragrahvi järgi. Roman Petrotšenkovi ja Roman Butenko karistuseks oli kolm aastat vangistust, millest nad kolm kuud ja 23 päeva viibisid eeluurimise ajal vahi all. Ülejäänud kuritegeliku grupeeringu liikmed said väiksemad karistused, peamiselt vangistuse tingimisi katseajaga. EBM Grupi rahaline karistus oli 50 000 eurot.

Mõnevõrra väiksema solidaarse maksuvõlaga leiab tabelist Tanel Terasmaa, kellelt maksuamet mõistis 2016. aastal välja 158 000 eurot. Terasmaaga on Äriregistris seostatud pealt 70 ettevõtet, paljudel juhtudel on ta ettevõtted omandanud tänavu. Teine asi, mis ettevõtteid seob on see, et pea kõigil on kustutamishoiatus.

Raivo Rümmelile soovitakse pankrotti kuulutada 110 000 euro suuruse solidaarse maksukohustuse eest. Seda, et ta juhtis kord arvevabrikut ning on riigile miljoneid kroone võlgu, tunnistas Rümmel kord isegi telesaates „Tõehetk“. 2007. ja 2008. aastast on pärit kohtuotsused, milles Rümmel fiktiivsete arvete esitamise eest ka kriminaalkorras süüdi mõisteti. Lisaks on ta olnud kriminaalkorras karistatud suures koguses GHB ehk „korgijoogi“ valmistamise ja omamise eest.