Maksuamet surub pahatahtlikud võlgnikud pankrotti

17. mai 2018, 06:00
Airi Jansen-Uueda
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180517/NEWS/180519736/AR/0/AR-180519736.jpg
Ainult tellijale

Aprilli alguses teatas maksuamet, et võtab ette poolsada pahatahtlikku suurvõlglast ning algatab nende suhtes pankrotimenetluse.

Kuu aega tagasi vastas Äripäeva raadios sel teemal Aivar Hundimäe küsimustele MTA erimenetluse valdkonnajuht Airi Jansen-Uueda.

Maksu- ja tolliamet kavatseb teha suurvõlglaste elu kibedamaks ning võtta nad pihtide vahele. Mida te siis teha plaanite?

Me kavatseme tulla suurvõlglastega rohkem avalikkuse ette. Võlgnevuste sissenõudmine on MTA jaoks tavapärane tegevus, võlglastele pankrotiavalduste esitamisega oleme olnud aktiivsed juba alates 2014. aastast.

Nüüd oleme aga võtnud sellise suuna, kus oleme välja valinud just väga suurte võlgnevustega isikud ning tegeleme nende pankrotiavaldustega, kuigi me väga hästi teame, et neist menetlustest meil väga suurt raha oodata pole. Seega läheneme pigem teise nurga alt ehk teeme need asjad korda nii, nagu nad olema peaks.

Seda on ka varem öeldud, et kuna pankrotimenetlus ise on kulukas, siis seda üritataksegi ära kasutada – kui sul on ettevõtjana jäänud mingi raha pankrotipessa kinni, siis sa ei näe tihti motivatsiooni kulutada veel raha, et mingi osa sellest võib-olla tagasi saada.

Just täpselt. Me oleme ka varasematel aastatel suunanud menetlusi nendesse valdkondadesse, kus on näha, et vara pole ollagi, kuid pankrot tuleks välja kuulutada, sest isik on maksujõuetu. Nüüd läheme selliste väga suurte võlgnevustega toimetama. Me oleme viimase kahe kuu (toim. – intervjuu toimus aprilli alguses) jooksul esitanud enamiku nendest pankrotiavaldustest juba ära ning kohus peaks nüüd hakkama meile tagasisidet andma – kas tuleb pankroti väljakuulutamine, jõuame kokkuleppele või mitte.

Eestis pole pankrotimenetluste olukord kiita, kuna maksujõuetuse saabumise moment pole tihtilugu selge. Sissenõudjal on väga raske hinnata, millal tema partner maksujõuetuks muutub, eriti veel erasektoris, kus on vähem infot käes kui meil maksuametis. Seega on ka keeruline ette näha seda, kas tehing ikka lõpuni viiakse ning rahad makstakse.

Me läheme seega ka teadlikkust tõstma, et ärikeskkonnas oleks paremini võimalik ette näha selliseid olukordi.

Mismoodi te need 50 suuremat võlglast välja valite – kuidas defineerite, kes on suur võlglane?

Ma alustaks mõiste tagumisest osast ehk siis võlast. Iga võlg ei ole probleem. Meil on näiteks ärikeskkonnas palju ettevõtjaid, kelle majandustegevus on dünaamiline puhtalt ilmastikutingimustest tulenevalt. Kui seda võlakohustust saab ette hinnata, siis on meil selle jaoks lahendused, näiteks ajatamine, et üldse vältida võla tekkimist ehk pigem räägime kohustuse olemasolust.

Kuid olukorras, kus võlg on tekkinud, võlgnik sellest ei huvitu ning ka pärast meie pöördumist on näha, et ta pole koostööaldis, jätab tahtlikult maksmata ja hoidub eemale, siis on tegevusmustrist aru saada, et see on tahtlik võla tekitamine ehk me räägime probleemsest võlast.

Samas ei lähe me ka esimese meetmena pankrotiavaldust menetlema, kuna see vajab raha ja ressurssi. Algul proovime ikka hakkama saada selliste n-ö heade meetmega – läbi rääkida, kutsuda isikuid välja ning rääkida sellest võlast, et mingisugusele lahendusele jõuda.

Need võlad, millega me praegu tegeleme ning mille välja valinud oleme, on ka sellised, kus isikud on meile teada-tuntud varasemast ajast ning kellega on püütud mitmel viisil hakkama saada, kuid siiamaani tulemust pole.

Kui ma ettevõtjana tahan teada saada, kes need suurvõlglased on, et oskaks neist hoiduda - kas see nimekiri on kuskil maksuameti lehel ka olemas?

Me räägime füüsiliste isikute kohustustest ning sellega seovad meid andmekvaliteedi nõuded ehk me ei saa avaldada füüsilise isiku kohta sellist informatsiooni, nagu on täna kättesaadav ettevõtte ning tema maksukohustuse suhtes. Seega me ise nimekirju avaldada ei saa ning see pole ka selle asja eesmärk. Küll aga näeme, et sellistest võlgadest väärib rääkimist ning need nimed leiavad kajastust siis, kui pankrotimenetlused käivad ning pankrotid välja kuulutatud.

Need 50 menetlust on küll selles mõttes algus. Praegune piiritlus tuleneb puhtalt ressurssist – me rahastame kõiki neid menetlusi, samuti arvestame töökätega, et kui palju suudame kvaliteetselt teha seda kõike. Kokku on 80 füüsilist isikut, kelle võlanõuded ulatuvad rohkem kui 100 000 euroni.

Lõpptulemus on siis see, et inimesed, kes jätavad endast võlad maha ega taha neid probleeme lahendada, saavad ärikeelu, et nad ei saaks tulevikus kahju tekitada?

Just, täpselt.

Kui tulemuslik ärikeelu seadmine Eestis on?

Ma väga tahaks öelda, et see on väga tulemuslik meede, kuid tuleb pigem öelda jah ja ei. Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisega kaasneb automaatselt sellele isikule ärikeeld, samas kohus võib teha möönduse ning vähendada ärikeelu ulatusala. Näiteks võimaldada ettevõttes tegevuse jätkamist ehk siis ärikeeld ise võib ka tegelikult hakata piirama igasuguse ettevõtluse läbiviimist.

Erisuste võimaldamine tekitab ka segadust ning küsitavusi, näiteks mis saab neist volikirjadest, mis on juba väljastatud ning mis saab, kui see isik on ka endiselt juhatuse liige ning korraldab majandustegevust, kuigi tal on ärikeeld. Näiteks on vajadus esitada mingite tehingute kohta deklaratsioone, mis on tehtud enne ärikeelu kehtestamist. Ärikeeld paneb ettevõtte omaniku fakti ette, et ta peab väga kiiresti leidma kellegi, kes selle ettevõttes läbi viib. Nii et siin me ise justkui survestame leidma neid kolmandaid isikuid, kellega jõuame variisikute kasutamise probleemideni välja.

Teil on praegu fookuses 50 isikut. Kas see tähendab, et varsti tuleb 50 uut ärikeeldu või võib juhtuda, et osad nendest kuidagi pääsevad pankrotimenetlusest? Näiteks leiavad selle raha ja saavad võlad kustutatud. Või seda võimalust te enam ei usu?

Meie võlgade sissenõudmise protsess on alati suunatud heale lahendusele ehk kui võlgnik tuleb laua taha ning tal on soov lahendust leida, siis me ka selle leiame. Iseasi, milline see lahendus on. Me kindlasti ootame neid isikuid laua taha ning pigem ütlen, et positiivne oleks see, kui meil ei oleks 50 ärikeeldu, vaid see oleks ainult neil isikutel, kellega me ei näe kokkuleppevõimalust mitte mingil juhul, sest on näha, et nad oma tegevusmustrit ei kavatsegi muuta. Siis loomulikult läheme ka lõpuni.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2018, 16:40

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing