Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    airBaltic kolmekordistab lennukipargi

    Air BalticFoto: EPA

    Läti riiklik lennufirma airBaltic tahab lähiaastatel üle Baltikumi jõuliselt laieneda ning plaanib enda lennukipargi kolmekordistada.

    Ettevõtte tegevjuht Martin Gauss ütles Riias pressikonverentsil, et airBaltic allkirjastab Bombardieriga lepingu kuni 60 CS300 tüüpi lennuki ostuks. Praegu kuulub Läti firmale üldse kokku vaid 31 lennukit.
    Kohe ostetakse välja 30 lennukit, ülejäänud 30 puhul jääb lätlastele optsioon. Kui hinnata tehingu mahtu nii-öelda letihinna järgi, on tehingu väärtus umbes 2,9 miljardit dollarit ehk umbes 2,5 miljardit eurot, teatas Bombardier. Kui kasutatakse ka väljaostuõigusi, paisuks summa 5,9 miljardi dollarini.
    Toronto börsil noteeritud Bombardieri aktsia tegi värske teate peale korraliku tõusu – Kanada lennukifirma A-aktsia hind kasvas turu avanedes pisut üle 3 protsendi. Tehinguga saab airBalticust Bombarderi suurim Euroopast pärit C-seeria lennukite klient.
    Ajaloolised summad
    „Uus tellimus on Läti ajaloo suurim investeering ning mängib olulist rolli Baltikumi piirkonna õhutaristu arendamisel, mõjutades tugevalt eksporti, majandust ja töökohti,“ ütles pressiteate vahendusel Läti transpordiminister Uldis Augulis, kes avaldas ka, et 2017. aasta oli lennufirma ajaloo kõige edukam.
    Esimesed äsja tellitud lennukid peaksid kohale jõudma 2019. aasta lõpus. Enne täna allkirjad saanud tellimislepingut oli airBaltic tellinud 20 CS300 lennukit.
    Siht võrku laiendada
    Gauss selgitas, et firma uus äriplaan näeb ette märkimisväärset liinivõrgu laiendamist kõikidest Balti riikidest. Uus strateegia, mis võtab sihiks 2025. aasta, näebki ette, et kasutusele võetakse suurem ning vaid CS300sid kasutav lennukipark – just need on airBalticu hinnangul siinsele turule kõige sobivamad lennukid.
    Eesti riigile kuuluva lennufirma Nordica juht Jaan Tamm ütles kommentaariks, et lennuki tüübi valik ja nende kogus viitab sellele, et lõunanaabrite lennufirma liigub suuremahulisele veoturule, kus ootavad ees odavlennufirmad nagu Norwegian, Ryanair, Wizzair, EasyJet.
    Teade keskenduda just CS300 lennukitele ning soetada nii suur hulk uusi lennukeid on Tamme sõnul kindlasti muljetavaldav. Tamme sõnul ei saa uus suund airBalticule kindlasti olema lihtne, kuid siiski soovis Nordica juht lätlastele edu.
    Teeb konkurendile rõõmu
    "Vaadates selles kontekstis Nordicat, siis on meie jaoks tegemist toreda uudise ja arenguga, kuna meie lähiregiooni konkurent on nüüdsest keskendumas meist erinevale turusektorile," ütles Tamm. See annab Nordicale tema sõnul võimaluse oma tegevussuunal ehk regionaalsete lennukitega opereerimisel veelgi tugevamaks muutuda.
    "Oleks ju väga tore, kui Baltikumis tegutseks nii üks tugev odavlennufirma ja teine tugev regionaallende pakkuv ettevõte," ütles Nordica juht.
    Baltikumis ära ei tasu
    Nordica juht Tamm ütles samas, et lennukeid ostavad lennufirmadele üldjuhul siiski liisingfirmad ning planeeritava tehingu mahu ja lennukite arvu kõrval huvitaks teda lennuettevõtte juhina rohkem see pool, millist äri nende lennukitega tegema hakatakse.
    "On üpris ilmne, et selline kogus lennumasinaid Balti regiooni ei mahu. Selleks, et taoline investeering rakendust leiaks ja end ära tasuks, elab siin liiga vähe inimesi," tõdes Nordica juht.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Balti turul kaubeldi enim tugevast kvartalist teatanud LHV aktsiatega
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Kuna LHV teatas täna, et panga esimese kvartali tulude taga olid laenuportfelli ja intressitulude kasv, siis pakkus aktsia investoritele huvi ning vahetas omanikku 442 468 euro eest ning kallines +0,73%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.