Leedu mahehiid kaasab miljoneid ja tõuseb börsil

Börsil on firma olnud juba pikalt – enne 2014. aastat kauples ja tegutses ettevõte Agrowilli nime all. See ettevõtmine sattus aga rahalistesse raskustesse ning nii ühinetigi neli aastat tagasi Balti suurima seenekasvataja Baltic Champs Groupiga, millele praegu kuulubki grupist pea 89%.

Aasta pärast ühinemist otsustati täielikult mahetootmisele üle minna. Firma ise nimetab end ise Euroopa suurimaks „põllult riiulile“ mahetootjaks. Lisaks tavapärasele tera- ja juurviljakasvatusele toodab firma ka piima ning kasvatab seeni. 2016. aastal nimetati firma ümber Auga Groupiks.

Aasta alguses andis praegu Vilniuse – ehk tegelikult Balti, kuna kõik kolm riiki moodustavad ühtse börsinimekirja – ning Varssavi turgudel noteeritud Auga teada, et plaanib suvel korraldada aktsiaemissiooni. Siht on mullu 49 miljonit eurot käivet teinud ja 5 miljonit kasumit teeninud firmal suur – investoritelt tahetakse kaasata 20 miljonit eurot.

Summat plaanitakse kasutada eelkõige ülevõtmisteks. Firmasid ostab Auga kokku küllaltki hoogsalt, näiteks mullu osteti KTG Agrar, millel 7000 hektarit haritavat maad, ning Raseiniu Agra, millele kuulub 5200 hektarit haritavat maad, kirjutas teemaveeb pollumajandus.ee. Kui need tehingud jõustuvad, peaks Augal olema põllumaad 37 000 hektari jagu – veel kaks aastat tagasi oli firmal harida vaid 25 000 hektarit.

Auga turundusjuht Gediminas Judzentas ütles, et aktsiaemissiooni protsessist antakse teada, kui Leedu keskpank prospekti heaks kiidab. Igatahes noteeritakse aktsiad Vilniuse ja Varssavi börsil, uutele aktsiaturgudele esialgu plaanis laeineda ei ole. „Eesti investoritel on võimalik aktsiaid omandada läbi kohalike maaklerite ja vahendajate,“ ütles Judzentas.

Eestiga on rahakaasamisel seos täiesti olemas, kuna tehingut nõustab LHV pank. Miks valiti nõustaja Eestist, mitte ei tehtud koostööd näiteks mõne Leedu pangaga? „See oli asjaoludest, kogemusest ning äritingimustest tulenev otsus. LHV on aktsiate avaliku pakkumise vallas kogenud, tegutseb kõigil kolmel Balti turul ning neil on kontakte institutsionaalsete investoritega, keda tahame ligi tõmmata ka väljastpoolt Baltikumi,“ ütles Auga Groupi turundusjuht.

Muutusi on firmal börsil aga plaanis küll. Kui praegu on firma noteeritud lisanimekirjas, siis pärast uut emissiooni on ettevõttel siht tõusta kõrgemale. „Kavatseme liikuda Nasdaq Balti põhinimekirja, kuna uus emissioon loob selleks vajalikud tingimused,“ rääkis Judzentas.

Auga Group hõlmab 135 ettevõtet, millest 67 tegeleb põllumajandusega ning ülejäänute tegevusalaks on maade omandamine, rentimine, laoteenused, juhtimisteenused jm.

Auga Groupi juhatuse esimees ning Baltic Champsi omanik ja asutaja Kestutis Jušcius rääkis teemaveebile pollumajandus.ee, et grupp on tänu kasutusele võetud uutele tehnoloogiatele ja juurutatud uuendustele tublisti tõstnud põhiliste kasvukultuuride saagikust.

„Alates 2015. aastast oleme investeerinud üle 15 miljoni euro uutesse maheväetamise, mahekasvatuse ja umbrohutõrje tehnoloogiatesse, samuti karja avapidamisse ning köögiviljade kasvatamise ja töötlemise seadmetesse,“ loetles Jušcius. Eelmisel aastal investeeriti suurelt ka ehitistesse, masinatesse, seadmetesse ja muusse varasse.

Ettevõtte üks olulisi projekte oli uue põlvkonna mobiilse, autonoomse ja päikeseenergial töötava kodulinnufarmi projekteerimine ja ehitamine. Mahekanade ja mahemunade turul näeb firma suurt arenguvõimalust, nentis Jušcius. Teha on tema sõnul veel palju. Plaanis on laiendada kodulinnufarme, alustada uue põlvkonna piimafarmide projekteerimise ja ehitamisega, tegelda kombineeritud nuumkarjakasvatusega, hakata idandama maheseemneid ning võtta ette biogaasi teema – selle muundamine ja puhastamine ja biometaani kasutamine traktorikütusena. „Auga eesmärk on loobuda fossiilsete kütuste kasutamisest ja asendada need ettevõtte omatoodetud biogaasiga,“ rääkis Auga suuromanik.

Auga toodangust 80% müüakse välismaal ning ekspordipartnereid on üle 20 riigis, nii Euroopa Liidus, Aasias, kui ka Lähis-Idas. „Meie peamised eksporditurud on Skandinaavia riigid, Saksamaa, Suurbritannia, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Lõuna-Korea,“ rääkis Jušcius.