Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida sisaldavad valitsejate aktsiaportfellid?

    Pealt 200 000 euro on Toomas Kivimäe väärtpaberiportfelli väärtus.Foto: Erik Prozes

    Riigikogu ja valitsuse liikmete huvi mustadeks päevadeks raha aktsiatesse paigutada on tagasihoidlik, finantsinvesteeringuid on ligikaudu viiendikul riigijuhtidest.

    Kõigi valitsusliikmete ja riigikogulaste majanduslike huvide 90 deklaratsiooni (25 ei olnud seda õigeks ajaks esitanud või ei pidanud esitama) peale tuli rahaliselt mõõdetavas koguses finantsinvesteeringuid pisut üle miljoni euro.
    Võrdluseks: nende samade investor-riigikogujate laenukoormus oli samuti pealt miljoni euro ning aastane sissetulek 1,15 miljonit eurot.
    Suurimate portfellide omanikud
    Kõige suuremad investeeringud on möödunud aastal 49 000 eurot teeninud Valdo Randperel. Reformierakondlasele kuulub ettevõte Vara Kapitali Investeeringud, millel oli möödunud aasta alguse seisuga finantsinvesteeringuid ja raha 334 541 eurot. Lisaks on Randpere deklareerinud veel EVK väärtpaberite lahtris Fondiplaani ja koolifondide osakuid, kuid selliseid väärtpaberikeskusest ei leia.

    Miks soetasite Chesapeake Energy Corporationi aktsiaid?

    Toomas Vitsut (KE): Soetan aktsiaid spekuleerimiseks ja pikka aega neid ei hoia. Ka Chesapeake'i aktsiad olen juba realiseerinud. Kui te vaatate, mis Chesapeake'i aktsiaga viimaste nädalate jooksul toimunud on, siis muidugi ma realiseerisin need kasumlikult.

    Teine suurem investeerija on Toomas Kivimägi, kelle portfellist leiab tavapärasemaid aktsiaid. 68 000 euro suuruse aastasissetulekuga reformierakondlane on deklareerinud välismaalt Apple’i, Facebooki ja Altria Groupi aktsiaid, Balti turgudelt soetanud LHV, Šiauliau, Tallinna Kaubamaja, Tallinki, Baltika, Eesti Ekspressi ja Harju Elektri aktsiaid, ühtekokku 202 460 euro eest.
    President Kersti Kaljulaid deklareeris Nordea aktsiafondide osakuid, ühtekokku 145 000 euro eest. Talle kuulub ka 5protsendiline osalus kaardirakenduste ettevõttes Regio.
    Jevgeni Ossinovski võib kiidelda Bulgaaria ja Moldaavia kinnisvarafondide osakutega, tal on ka 3325 Tallinna Vee aktsiat, mis tõi mullu 1620 euro eest dividende. Vähemtuntud väärtpaberina võib välja tuua veel biotehnoloogia ettevõtete aktsiatesse investeeriva Franklin Biotechnology Discovery 40 aktsiat. Portfelli koguväärtus 137 000 eurot.
    Reformierakondlase Kristen Michali finantsinvesteeringud on hoitud osaühingus Rohelised Torud, möödunud aasta alguse seisuga oli seal neid koos rahaga 92 000 euro eest.
    Riigikogu rahanduskomisjoni ja reformierakonna liikme Aivar Sõerdi omanduses on 67 410 euro väärtuses Tallinki aktsiaid, mis möödunud aastal ka pea kahe tuhande euro eest dividende tõid. Talle kuulub ka Ranna Konsult OÜ nimeline ettevõte, mille varade hulgas oli möödunud aasta alguses 137 281 euro eest finantsinvesteeringuid ning 81 602 euro eest kinnisvarainvesteeringuid.
    Populaarsed Tallink ja Tallinna Vesi
    EKRE parlamendisaadik Jaak Madison on 48 000eurose aastasissetuleku kõrvalt soetanud 22 884 euro eest aktsiaid. Portfellist leiab Tallinkit ja Kaubamaja, lõunanaabrite Klaipedos Nafta ja K2 LT ning Olainfarmi aktsiaid.
    Sotsiaaldemokraatidest on Hannes Hansol Tallinki ja Tallinna Vee aktsiaid, ühtekokku 22 123 euro eest. Väiksemas koguses veel KCELL AO GDR (USA), Magyar Telekom RT (HUN), Orange SA (FRA).
    Erukindral Ants Laaneots on soetanud 1960 Tallinna Vee aktsiat, talle kuulub ka kaks kolmandikku osaühingust Laan & Laer, mis ülemöödunud aastal sai 18 000eurose käibe juures 1000 eurot kahjumit.
    Pea 18 000 euro eest on Tallinki aktsiaid varunud Liisa Oviir ja temaga lõpeb ka enam kui 10 000 euro eest vabalt kaubeldavaid väärtpabereid omavate riigikogulaste ja valitsuse liikmete loetelu.
    Vähemas koguses aktsiaid soetanud riigikogulasi on veel 9 ning kõige väiksem portfell neist on Lauri Luigel, kelle omanduses on 15 Arco Vara aktsiat, koguväärtusega 4 eurot ja 35 senti.
    Ühisomandid ja muud osakud
    Iseenesest oleks patt pidada loetelu täielikuks, kui ära märkida ainult vabalt kaubeldavate väärtpaberite omanikud riigi eesotsas. Sotsiaalkaitseminister Kaia Ival on näiteks ühisomandis 16 555 Mäo Invest Asi aktsiat. Ei tasu ka unustada rahandusminister Toomas Tõnistet, kellele kuulub kolmandik (28,57%) LTT AS-ist, mis möödunud aastal ministrile 173 000 eurot dividenditulu tõi.
    Sotsiaaldemokraatidest kuulub Jaanus Marrandile 16,7 protsenti OÜ Estonia Farmid osakutest, see ettevõte teenis tunamullu 11,4 miljoni eurose käibe pealt 462 000 eurot kasumit.
    Kersti Sarapuule kuulub 50% sellistest ettevõtetest nagu Kingstor, Kingstor Vara, Kingstor Varade Grupp ja Neli Kuningat. Muu hulgas hotellindusega tegelevate ettevõtete kinnisvarainvesteeringute raamatupidamislik väärtus oli aasta tagasi 213 000 eurot.
    Enamasti on riigikogulastele kuuluvad ettevõtted siiski lihtsalt juriidilised isikud, mida on vaja läinud võib-olla arvete esitamiseks või väikeseks äri ajamiseks, aga mis koos riigikokku minemisega on unarusse jäänud.
    Lõpuks veel üks hämmastav varaklass: Raivo Põldaru, Enn Meri, Meelis Mälberg ja Raivo Aeg on kõik väikelaevade omanikud, Aegil on neid koguni kolm.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.