Piirikaubandus buumib üle kogu Baltikumi

Uuringu tegid ühiselt Hollandi instituut Regionplan Policy Research ja Ernst & Young. Asja analüüsinud ekspertide hinnangul tulenevad sellised ostuharjumused inimeste madalast sissetulekust ja tootehindade erinevusest, teatasid autorid.

Iga teine Baltikumi elanik ostab toidu- või koduseid tarbekaupu piiri tagant vähemalt korra aastas. Piiriülene ostlemine on eriti levinud eestlaste seas (56 protsenti), lätlased ja leedukad lähevad ostlemiseks mõnda teise riiki pisut vähem (vastavalt 52 ja 49 protsenti).

“Sissetuleku suurenedes muutuvad Balti riikide elanikud aina mobiilsemaks. Lisaks panustavad piirikaubandusse viimasel ajal lisandunud otselennud teiste riikidega ning see trend on iseloomulik just arenenud riikidele. Teisalt selgus analüüsist eripära, et Balti riigid paistavad eriti silma just nii-öelda majandusturistide poolest,” rääkis Regionplani teadur Jerzy Straatmeijer. “Suur osa Baltikumi elanikest võtab tihti ette reisi teise riiki just eesmärgil osta sealt kaupu ja muid teenuseid.”

Straatmeijer kirjeldab majandusturiste inimestena, kes sooritavad ostu mõnes muus riigis vähemalt korra kvartalis. Regulaarne välismaal poodlemine on eriti trendiks leedulaste seas – 51 protsenti leedulastest, kes sooritasid ostu piiri taga, teevad seda regulaarselt. Eestlaste seas oli sama näitaja 48 ja lätlaste seas kolme riigi võrdluses väikseim – 44 protsenti.

“Sedavõrd suur arv piiriülestest ostlejatest viitab tarbijate hinnatundlikkusele. Võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole Balti riikide inimeste sissetulek kõrge. Riigid on samas väikesed ja piirid on avatud ning see loob head eeldused piirikaubanduse õitsenguks,” ütles analüüsi autor.

Välismaal ostlemiseks eelistavad leedulased esmajärjekorras Poolat (71 protsenti) ja Lätit (51 protsenti). Lätlased eelistavad ostukohana Leedut (55 protsenti) ja Eestit (40 protsenti). Eestlased poodlevad põhiliselt Lätis (76 protsenti) ja duty-free-poodides (24 protsenti).

Analüüsi fookuses olid ka ostuharjumuste trendid rahas mõõdetuna ning selgus, et leedulased kulutavad enamasti kuni mitusada eurot, lätlased ja eestlased aga märksa vähem. 38 protsenti leedulastest on piiri taga kulutanud ühekordsele ostule vähemalt 100 eurot. Lätlaste seas oli sama protsent 23 ja eestlaste puhul 17. Teisalt tõi suurem osa eestlasi ja lätlasi välja, et nad olid kuni 100euroseks ostuks valmis.

“Vaadates kulutatud summadele, võib eeldada, et suure osa leedulaste tehtud ostudest moodustavad kodutarbed. Lätlased ja eestlased on valivamad – ostma minnakse konkreetseid tooteid ja mitte tervet kärutäit. Näiteks on teada, et tulenevalt aktsiisipoliitikast on õlu Lätis Eestiga võrreldes palju soodsam. See omakorda tähendab, et katmaks vajaduse soodsa õlle järele, piisab ka 50eurosest ostust,” ütles analüüsi kaasautori Ernst & Youngi Eesti vanemkonsultant Andrus Arbeiter.

Arbeiteri hinnangut kinnitavad ka uuringu tulemused – ühekordsete ostude puhul soetasid eestlased keskmiselt 19 purki 0,5-liitrist õlut. Samas lätlased ostsid keskmiselt seitse purki. Seega viitab eestlaste ostumaht Arbeiteri sõnul sellele, et tooteid ostetakse pikemaks ajaks ette ning inimestel on selleks ka piisavalt vahendeid.

Analüüsi autorite arvutuste kohaselt on piiriüleste ostude kogumaht üle miljardi euro aastas. Arbeiteri sõnul jääb piirikaubanduse tõttu kõige rohkem maksuraha saamata Leedul, järgnevad Eesti ja Läti.

“Suuremahulise piirikaubanduse tõttu kaotab Leedu muude kaupade ostudelt iga aasta eelarvest ligikaudu 131 miljonit eurot, kuna inimesed tasuvad käibemaksu toote eest teistes riikides. Lätis läheb piirikaubanduse tõttu eelarvest kaotsi 40 miljonit eurot aastas ja Eestis sellest pool ehk 20 miljonit,” lausus Ernst & Youngi vanemkonsultant.

Arbeiter viitab, et üsna mitmed tooted on inimeste seisukohalt esmatarbekaubad ning seega minnakse ostma just neid. “Näiteks võib nimetada toidu, kodutarbed, kütuse ja ka alkoholi. Need tooted tekitavad aga omakorda ahelreaktsiooni, kus inimesed lähevad ostma esmatarbekaupu ja ostavad lisaks ka muid tooteid. Kuigi nende hind märkimisväärselt ei erine, on nende ostmine ühest kohast inimeste jaoks mugavam.”

Piirikaubandusest tulenevate negatiivsete efektide vähendamiseks soovitab Arbeiter kohandada riikide rahanduspoliitikat esmatarbekaupade suhtes, et naaberriiki ostlema minek ei tunduks nii ahvatlev.