Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hommikus: hingega turundusest ja peresõbralikust tööandjast
Pere- ja Töötajasõbralike ettevõtete autasustamine Lounge 9. Taustal trepil perega kõige peresõbralikumaks kohvikuks tunnistatud F-hoone üks omanikke Priit Juurmann.Foto: Raul Mee
Saates räägime Pärnu Haigla turundusspetsialisti ja Positively Inspiring OÜ asutaja Errit Kuldkepiga teistmoodi puhkamisest, jagamismajandusest ja hingega turundusest.
Külas on graafilise lihtsustamise guru Kati Orav, kes räägib, kuidas visualiseerimine juhtimist tõhustab, ning Triin Loik Civittast tutvustab tööandjate kvaliteedimärgise programmi „Peresõbraliku tööandja märgis“ ja avab tagamaid, kuidas on 70 Eesti organisatsiooni läbi programmi uue hingamise saanud. Saadet veavad Tiina Saar-Veelmaa ja Indrek Mäe.
Päev jätkub kolme saatega:
11.00-12.00 „Isemajandav Eesti“. Kuidas rahastada kõrgharidust? Kas Eestis tuleks muuta praegust kõrghariduse rahastamise süsteemi ning mida teha, et tõsta hariduse kvaliteeti? Nendele küsimustele pakuvad saates „Isemajandav Eesti“ vastuseid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
13.00-14.00 „Imeline teadus“. Eesti geneetikute osalusel valmis uuring, mis täpsustab oluliselt Ameerika põlisasukate kujunemislugu ning aitab mõista nende levikut Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse. Räägime sel teemal Tartu ülikooli genoomika instituudi direktori Mait Metspaluga. Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli teadlane Katrin Kaldre selgitab oma värske doktoritöö põhjal, millist ohtu võõrad vähiliigid meie jõevähile kujutavad ning mida me saaksime jõevähi kaitseks ette võtta. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivinduse osakonna juhataja Aigi Rahi-Tamm räägib küüditamiste uurimise hetkeseisust.
15.00-16.00 „Eetris on Arvamusfestival“. Avame arutelu teemal „Millest toodame elektrit pärast põlevkiviaega?“. Praegu sõltub Eesti elektritarbija umbes 85% ulatuses põlevkivienergiast. Milline taastuvenergiaallikas on Eestis kõige perspektiivikam? Kas üldse on võimalik täielikult (põlev)kiviajast väljuda ning kui oluline on põhimõte olla energiasõltumatu ehk toota kogu vajaminev elekter ja soojus Eestis? Arutlevad Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist, Alexela Energia juhatuse esimees Maria Helbling ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht ja Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.