• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,14
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 225−0,01%63 484,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,14
Kodulaenu võtnud majapidamisi võiks Euroopa Keskpanga rahapoliitilised otsused mõjutama hakata järgmise aasta septembrist, prognoosib SEB.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
  • Foto: Andras Kralla
Lisaks järgmise aasta suvel oodatavale keskpanga intressitõusule järgneb SEB prognoosi kohaselt teine intressitõus veel ka 2019. aasta septembris, mille tulemusena jõuab hoiustele kehtestatud negatiivne intressimäär lõpuks nullini ja peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär tõuseb 0,25%ni.
Nende sammude mõju saavad tundma ka kodulaenu võtnud majapidamised, sest järgmise aasta septembris peaks lõpuks plusspoolele jõudma ka Euribor.
Järgneb SEB Eesti analüütiku Mihkel Nestori nädalakommentaar:
Muutused toimuvad viimaks ka Euroopas
Erinevalt USAst on Euroopas jäänud rahapoliitilised otsused äärmiselt tagasi­hoidlikuks. Sellegipoolest suutsid neljapäeval Riias kohtunud keskpankurid vähemalt osa analüütikuid üllatada, teatades, et alates septembrist jätkub võlakirjaostuprogramm senisest poole väiksemas mahus ehk 15 miljardi euro eest kuus ning programm kuulutatakse 2018. aastaga lõppenuks.
Arvestades aasta esimese poole kesist majandusstatistikat ja hiljutist ebakindlust Itaalia võlakirjade ümber, ootasid mitmed analüütikutest selle otsuse lükkumist juulis toimuvale kohtumisele. Kuigi „rahatrükk“ endisel kujul lõpeb, jääb Euroopa Keskpank sellegipoolest ka edaspidi re-investeerima võlakirjadest saadavaid tulusid, millega jätkatakse ametnike sõnul täpselt nii kaua, kui on tarvilik.
Kinnitust anti ka selle kohta, et esmakordselt pärast 2011. aastat võib euroala 2019. aasta suvel ees oodata intressitõus. Kuigi edasiste plaanide kohta konkreetsemat infot ei antud, siis SEB prognoosi kohaselt järgneb teine intressitõus veel ka 2019. aasta septembris, mille tulemusena jõuab hoiustele kehtestatud negatiivne intressimäär lõpuks nullini ja peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär tõuseb 0,25%ni. Nende sammude mõju  tunnevad ka kodulaenu võtnud majapidamised, sest järgmise aasta septembris peaks lõpuks plusspoolele jõudma ka Euribor.
Põhjust rahapoliitika karmistamiseks annab kiirenev hinnatõus. Hiljuti avaldatud mai inflatsioonistatistika näitas, et hinnakasv kiirenes aastases võrdluses 1,9%ni, mis võrreldes aprilli 1,2%ga on suur hüpe. Tugeva tõusu tegi ka tooraine- ja toiduaine­hindu eirav alusinflatsioon, kasvades aprilli 0,7% asemel 1,2%.
 
Pigem andis see statistika keskpangale viimasteks otsusteks siiski ajendi, kui tegeliku põhjuse. Nimelt on EKP varem selgelt välja öelnud, et kuupõhiste kõikumiste asemel vaadatakse inflatsiooni pikemaajalise trendina. Otsuste tõeliseks tagamaaks on paljude euroala riikide kasvav rahulolematus ülileebe rahapoliitikaga, mis nende hinnangul ei soosi lõunapoolses Euroopas tegelikult tarvilikke majanduspoliitilisi reforme. Aina suurem mure on ka see, kas intressimäärade normaliseerimisega jõutakse enne järgmist majandus­tsükli pöördepunkti piisavalt kaugele, et uue kriisiga võitlemiseks lahingumoona jätkuks.
Itaalia annab põhjust
Samas leiab endiselt küllaga põhjuseid leebe rahapoliitika jätkamiseks. Itaalias on võimule saanud populistlik valitsus, kes näib küll olevat oma esialgsetest äärmuslikest lubadustest taganenud, kuid kelle edasine käitumine püsib ettearvamatuna. See tekitab turgudel ebakindlust ja valitsuse iga hoogsam väljaütlemine võib Itaalia võlakirjade intressimäärad taas kõrgustesse tõsta. Kui lõhe Itaalia ja Saksamaa võlakirjade tootluste vahel peaks püsivalt suureks jääma, seab see keskpanga edasiste sammude astumisel väga ebamugavasse positsiooni.
Ühe huvitava spekulatsiooni kohaselt otsustas keskpank  teavitada võlakirjaostuprogrammi lõpetamisest ja peatsest intressitõusust just seetõttu, et saata Itaaliale sõnum: rahapoliitika karmistamine jätkub hoolimata riigi valitsuse soovist veelgi suuremate võlgade arvel rohkem kulutada.
Lisaks poliitilisele ebakindlusele on tänavu nõrgenenud ka euroala reaalmajandus. Euroala, seejuures eriti Saksamaa tööstustoodangu kasv, on viimastel kuudel olnud kesine ja ka ettevaatavad indikaatorid ei anna olukorra paranemiseks kindlust.
Koos viimaste rahapoliitiliste otsustega uuendas keskpank ka majandusprognoosi, langetades ootused euroala selleaastaseks SKP kasvuks varasemalt 2,4%-lt koguni 2,1%-le. Pikemas plaanis on see jõuka Euroopa jaoks siiski üsna mõistlik kasvutempo, mida aeglane intressitõus ei tohiks liigselt häirida. Praeguse tempo juures tundub siiski aina reaalsema väljavaatena, et järgmisesse majanduskriisi siseneb Euroopa palju väiksema mänguruumiga intresside kärpimiseks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele