Kristjan Pruul • 16. juuni 2018
Jaga lugu:

Kodulaenu viimane puhkuseaasta

Foto: Andras Kralla / Äripäev

Euroopa Keskpanga neljapäevane otsus rahapoliitikat koomale tõmmata avaldab varem või hiljem mõju ka kõigile kodulaenu võtnud inimestele, iseküsimus on, millal või kui palju.

Võlakirjade ostuprogramm mõjutas Eestit otseselt vähe, riigivõlakirju meil pole ning kohalikest ettevõtetest osteti Eleringi omi.

"Kuigi meil pole oma võlakirju, on meie intressimäärad määratud Euroopas. Meil kehtib ühendatud anumate põhimõte, et kui euribor on madal, siis meie eluasemelaenude intress, mis on sellega seotud, langeb ka. Valuutakurss on ka mõjutatud," selgitas Eesti Panga juht Ardo Hansson.

Seega ulatus keskpanga majanduse stimuleerimine ka meieni ning nüüd peaks see stiimul järk-järgult vähenema. Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäärad on kõikunud 2 protsendi lähedal, see on üks osa stiimulist. Aga teine osa on eraisikute eluasemelaenud, mille euriborile lisanduv intressimäär on samuti 2–2,4 protsendi piirimail olnud.

2009. aastal oli kuue kuu euribor näiteks 0,9 protsenti. Peaks 2020. aastaks saadama sarnane tulemus, siis tõuseb ka praegune 2,4protsendiline intress 3,3 protsendile.

100 000eurose laenu pealt tõstab see igakuist makset (kindlustust ja muid kõrvalteenuseid arvestamata) pea 50 euro võrra 390 eurolt 438 eurole. 

Kuna laenude aluseks võetav euribori kuue kuu näitaja on pikemat aega olnud miinuses, pole ostjad tähelegi pannud, et tegelikult on kodulaenu intressid tõusnud. 

Millal ja kui palju võiks euribor jälle tõusta, on tänamatu küsimus, sest ka Euroopa Keskpanga järgmised otsused sõltuvad edaspidi avaldatavast statistikast ning loomulikult keskpanga nõukogu liikmete vahelistest debattidest.

Kui keskpanga juht Mario Draghi ütles, et nende intressid jäävad praegusele tasemele kuni tuleva suveni, siis SEB prognoosi kohaselt järgneb teine intressitõus veel ka 2019. aasta septembris, mille tulemusena jõuab hoiustele kehtestatud negatiivne intressimäär lõpuks nullini ja peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär tõuseb 0,25%ni, leidis panga Eesti analüütik Mihkel Nestor.

“Nende sammude mõju  tunnevad ka kodulaenu võtnud majapidamised, sest järgmise aasta septembris peaks lõpuks plusspoolele jõudma ka euribor,” märkis ta.

Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina prognoosib, et kõigepealt tõstetakse nulli praegu miinuses olev üleöö hoiusemäär, mis mõjutab peamiselt kommertspankasid. Peamine intressimäär, mis praegu on nullis, hakkab tõusma kolmandas kvartalis.

Euribor võiks tema sõnul kasvama hakata isegi varem. “Kuigi Eestis kõige enam laenude aluseks olev 6kuuline euribor veel kindlat tõusu ei ole näidanud, on seda alates mai keskpaigast teinud teiste tähtaegadega (3, 9 ja 12 kuud) euribori intressid,” ütles ta.

Samas, kuna keskpanga intressimäärade tõus hakkab järgmisel aastal toimuma tõenäoliselt väga ettevaatlikult väikeste sammudega, peaksid ka turuintressimäärad Mertsina hinnangul jääma lähiaastatel madalaks.

Kuue kuu euribor on miinuses olnud 2015. aasta lõpust, viimase aasta jooksul on see olnud -0,27 protsenti. Ehk tingimustes, kus keskpangas raha hoidmise eest tuleb maksta 0,4 protsenti peale, ei ole ka pankadevaheline laenuandmine olnud laenajale kuigi soodus. Eriti kuna varasemate laenude refinantseerimise eest on keskpanga intress ümmargune null.

Tõuseb nüüd keskpanga intress, hakkab tõusma ka euribor, aga kui palju, on praegu raske hinnata. Mertsina märgib, et üldjuhul ei ole euribor EKP peamisest intressimäärast oluliselt palju erinenud. Suurim päevane erinevus oli 2008. aastal ja lühiajaliselt ligikaudu 1,2 protsendipunkti, kuid ajalugu ei pruugi ju korduda.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt