Artikkel
  • Kuula

    Ettevõtja jäi süüdi altkäemaksu küsimises

    Riigiprokuratuur süüdistas Teet Järvetit altkäemaksu küsimises firmalt E&G.Foto: Andres Haabu

    Ehitusfirmale E&G omanikujärelevalvet teinud ettevõtja Teet Järvet jäi riigikohtus süüdi altkäemaksu küsimises.

    Läinud aasta novembris määras ringkonnakohus Järvetile kolme aasta pikkuse ettevõtluskeelu ja rohkem kui kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse. Toona ütles Järvet, et kavatseb minna vaidlusega riigikohtusse, sest “oodatud tulemust veel ei tulnud”. Viimase astme kohus aga ringkonnakohtu otsust ei muutnud. Järvet sõnas praegu, et tutvub värske otsusega. "Kuid kahtlemata on otsus pettumust valmistav ja ootamatu."
    Järvet küsis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerijalt, ehitajalt E&G altkäemaksuna 50 000 eurot. E&G juht Artur Fjodorov küsimisega kaasa ei läinud, vaid andis info juhtunu kohta õiguskaitseorganitele. Enamiku tõenditest hankis prokuratuur kohtumistelt ja telefonikõnedest. Allpool on kronoloogiliselt kirjas nii kohtumiste kui ka muu sisu.
    Mitu kohtumist
    Materjali kogunes neljalt kohtumiselt, kus oli teemaks altkäemaks. Kohtumistel pakkusid Teet Järvet ja tema partner Heigo Soppe võimalusi, kuidas saaks altkäemaksu tasuda. Altkäemaksu andmist oleks varjatud nõustamise nimetuse all.
    Kohtupidamine Järveti ja tema tuttava Heigo Soppe ning elukaaslase Maarja Reinoki üle algas läinud kevadel. Altkäemaksu küsimise süüdistuse esitas riigiprokuratuur alguses mõlemale mehele. Lõpuks jäi süüdistus ainult Järveti õlule, sest kohus otsustas Soppe suhtes menetluse lõpetada, kohustades teda riigituludesse maksma 4000 eurot. Samuti mõistis kohus õigeks Järveti elukaaslase Maarja Reinoki, keda süüdistas prokuratuur narkootilise aine käitlemises. Kohus mõistis Järveti peale altkäemaksu küsimise süüdi ka dokumendi võltsimises ja kasutamises ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. 
    Aastal 2013 tunnistati Järvetile kuulunud Real-E State kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks arhitektuuri ja projekteerimise valdkonnas. Hiljem liikus ettevõte M. Haroon Hakimi nimele, kelle asukohaks on äriregistri järgi Araabia Ühendemiraadid. Järvet on olnud seotud ka poliitikaga, kui kuulus IRLi, mille ridadest lahkus mõni aasta tagasi.
    Prokurör Triinu Olev on otsusega rahul. Tema sõnul ei ole korruptsioon ainult avaliku, vaid ka erasektori probleem. Olevi sõnul on prokuratuuri jaoks korruptsiooni vastu võitlemine tähtis, aga palju sõltub veel ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest. „Seni, kuni on neid, kes peavad altkäemaksu eest reeglite painutamist või eiramist normaalseks, tuleb rääkida jätkuvast ennetusest ja teadlikkuse tõstmisest,“ ütles Olev.
    Kuidas käis altkäemaksu küsimine?
    Kohtumine. 12.01.2015
    Tallinnas asuvas Tondi Restos kohtuvad E&G ehitusjuht ja Real-E State esindajad Teet Järvet ja Heigo Soppe. Kohtumisel küsivad Soppe ja Järvet ehitajalt 50 000 eurot selle eest, et E&G saaks objektil teha töid omanikujärelevalve takistusteta.
    Kohtumine. 02.02.2015
    Tondi Restos saavad taas kokku E&G ehitusjuht ning Teet Järvet ja Heigo Soppe. Sellel kohtumisel pakuvad Järvet ja Soppe võimalusena suurendada tehtud tööde aktil auditeeritavat summat 10 000 eurot, mille kohta esitaksid nad E&G-le eraldi arve mingi teenuse nimetuse all. Ehitusjuht keeldub pakkumisest.
    Kohtumine. 13.02.2015
    Pubis Kamikadze kohtuvad E&G juhatuse liige Artur Fjodorov ja Heigo Soppe. Viimane küsib 50 000 eurot selle eest, et aitab konsultatsioonina läbi viia, kooskõlastada ja kinnitada iga kuu E&G esitatavad tehtud tööde aktid – need on ehitajale aluseks tellijalt raha saamisel.
    Soppe lubab ka vajadusel abistada ehitusobjektil lisatööde leidmisel. Nii saanuks E&G küsida tellijalt, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuselt, raha juurde ning poleks kaotanud kokkuvõttes altkäemaksu andmisega, kuna saanuks tellijalt lisasumma. Soppe lubab altkäemaksu nõustumisel E&G-le, et ei järgi ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu.
    Telefonikõne. 16.02.2015
    Heigo Soppe ja E&G juhatuse liikme Artur Fjodorovi telefonikõne. Ehitaja nõustub andma altkäemaksuna 50 000 eurot. Soppe lubab selle kohta teha konsultatsioonilepingu, mis kiirendab protsessi.
    Kirjavahetus. 17.02.2015
    E&G talle edastatud ehitustööde nõustamislepingut, milles ulatub summa 50 000 euroni, ei allkirjasta. Samuti ei tasu E&G arvet summas 30 000 eurot.
    Kohtumine. 05.03.2015
    Marienthali keskuse esimesel korrusel söögikohas Kohvik & Bistroo kohtuvad E&G juhatuse liige Artur Fjodorov ning Heigo Soppe. Seekord on juures ka Teet Järvet. Soppe ja Järvet küsivad taas 50 000 eurot ning kinnitavad, et E&G-l ei teki raha andes Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitusobjektil probleeme ja tööde aktid saavad takistusteta allkirjastatud.
  • Hetkel kuum
Sirje Potisepp: peaminister, tubli! Aga julgeolek on laiem mõiste
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turud rahunevad pärast suuremat langust
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Turud rahunevad pärast suuremat langust
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Operail müüs maha viimased rendivagunid
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Raadiohittideks said turgudel toimuvat kajastavad saated
Äripäeva raadio lõppeva nädala enimkuulatavad saated keskendusid pea eranditult turgudel toimuva analüüsimisele, hindamisele ja edasise prognoosimisele.
Äripäeva raadio lõppeva nädala enimkuulatavad saated keskendusid pea eranditult turgudel toimuva analüüsimisele, hindamisele ja edasise prognoosimisele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.