Sotsid promovad üleriiklikke kolled˛ifonde

„Selle asemel, et lasta noortel astuda ellu 50 000eurose õppelaenuga, mis oleks kõrghariduse tasuliseks muutmise ja õppelaenude regulatsiooni liberaliseerimise tulemus, võiksime keskenduda risti vastupidisele ning üritada anda kõigile võimalikud sarnane stardikoht,“ rääkis Ossinovski. Riigile läheks selline seadusemuudatus maksma 32 miljonit eurot aastas.

Võiks olla lausa kohustuslik

Swedbanki juht Robert Kitt lisas, et kommertspankade jaoks tema selles initsiatiivis mingit ärivõimalust ei näe, kuid sotsiaal-majanduslikult on tegemist positiivse initsiatiiviga. Ta kinnitas, et Eesti elanike seas on säästud tõesti peamiselt vanematel inimestel ja ainus viimastel aastakümnetel säästmiskombeid mõjutanud muudatus oli teise pensionisamba loomine, kuhu nüüd on kogunenud miljardeid.

Noorte kolledžifondide mõttes on sellised tooted pankades küll olemas, kuid nende populaarsus on väike. Võrreldes Läti-Leeduga, kus sellistel investeerimiskontodel on ka maksusoodustus, ei olegi klientide arvus nii suur erinevus kui kogusummas. See tähendab, et ka maksusoodustused ei ole pannud lõunanaabrite juures suuremat hulka inimesi seda toodet kasutama. Laste hariduse jaoks säästab Eestis ligikaudu iga kümnes pere.

Praxise uuringule tuginedes ütles Kitt, et kolmeaastase ülikoolitee maksumus on Eestis ligikaudu 10 000 eurot, õppelaen katab sellest 60%, mis tähendab, et ikkagi tuleb endal ja vanematel leida need puuduvad 4000. Sihtotstarbeline fond selle ülikoolitee maksumuse tõesti kataks, märkis ta.

Kolmanda pensionisamba kogemus on samas näidanud, et vabatahtlik kogumine ei võta Eestis kuigipalju vedu, lisas Kitt, kelle hinnangul võiks selline kolledžifond, nagu sotsiaaldemokraadid pakuvad, olla kohustuslik.

„Pangaliidu initsiatiiv anda finantskirjaoskusealast koolitust noortele kindlasti kahvataks selle kõrval, kui palju tõstaks teadlikkust sellise fondi levimine,“ ütles Kitt.