Lühiajastatistika järgi on põllumajandusettevõtete 2018. aasta esimese kvartali tulemus parem kui eelneva kolme aasta esimeses kvartalis, teatas maaeluministeerium.

- Maaeluministeeriumi andmetel on loomakasvatuse olukord hakanud Eestis stabiliseeruma.
- Foto: Erik Prozes
Pärast 2016. aasta järsku langust pöördus põllumajandussektor 2017. aastal taas kasvule, mis jätkus 2018. aasta esimeses kvartalis. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul suurenesid põllumajandusettevõtete tulud ja tööjõu tootlikkus esimeses kvartalis peamiselt müüdud koguste arvelt, sest tootjahinnad jäid aastatagusele tasemele ja tootmiseks kasutatud sisendite hinnad kallinesid.
2017.–2018. aasta talvel valitsesid pea kogu Eestis heitlikud ilmaolud, kuid vaatamata sellele talvitusid taliteraviljad hästi, vahendas ministeerium.
Stabiliseeruma on hakanud loomakasvatuse olukord. Selle aasta esimese kvartali lõpus oli veiseid, sigu ja kodulinde rohkem, lambaid ja kitsi aga veidi vähem kui eelmisel aasta samal ajal.
Piimatoodangut saadi 2018. aasta esimeses kvartalis mullusega võrreldes 2,6% rohkem, kuna piimalehmade arv oli 0,8% suurem ja lehmade produktiivsus esimeses kvartalis (2291 kg) ületas eelmise aasta sama perioodi 44 kg võrra, olles ühtlasi Eesti kõrgeim esimese kvartali toodangu produktiivsuse näitaja läbi aegade. Piima osteti tänavu esimesel kolmel kuul kokku 3,4% rohkem ning piima keskmine kokkuostuhind oli 30 eurot 100 kg kohta, mis on 8% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.
Esimeses kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (eluskaalus) kokku 5% enam kui mullu, kusjuures enim suurenes veiseliha tootmine. Sealiha kokkuostuhind oli esimesel kolmel kuul 4% väiksem ning veiseliha kokkuostuhind 7% kõrgem kui aasta varem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!