Veidike aega enne eelmist majanduskriisi langes lühi- ja pikaajaliste võlakirjade tootluste vahe praeguse tasemeni. Natuke aega hiljem tabas Ameerika Ühendriike viimase 80 aasta suurim majanduskriis.

"Võlakirjakõvera pöördumist tuleb võtta väga tõsiselt nagu alati,“ kommenteeris Citigroupi analüütik Jabaz Mathai aprillis saadetud raportis. „Ajalooline suhe võlakirjakõvera ning võimaliku majanduslanguse vahel on väga tugev: tõenäosus tõuseb kõvera pöördumise puhul väga kiiresti.“

Raportis tõi Mathai välja, et keskpank eksib võlakirjakõvera suhtes uuesti. 2006. aastal ütles tollane keskpanga juhtaja Ben Bernanke, et ta ei näe, et võlakirjakõvera pöördumine võiks majanduse langust põhjustada.

Võlakirjakõver pöördus enne majanduskriise aastatel 1990, 1981, 1973, 1969 ja 1960. Tõsi, tegu pole ilmeksimatu näitajaga. Alates 1950ndatest on näidik üks kord ka valesignaali andnud, kui võlakirjakõvera pöördumisele 1966. aastal vahetult majanduskriisi ei järgnenud. Kuid peale ühe “eksimuse” on USA võlakirjakõver oma pöördumisega alates 1950ndatest suutnud ennustada igat järgnevat majanduskriisi.

"Samas ei ole niivõrd oluline tootluste vahe vähenemine kui tulukõvera ümberpöördumine ehk see, kui lühiajaliste võlakirjade intressid ületavad pikaajaliste oma. Muidugi on oluline ka see, kui pikaks ajaks ümberpööratud tulukõver püsima jääb,“ kommenteeris Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Majandus hoopis tõuseb

„Kuigi kaubandustõrked ja sellega seotud määramatus jahutavad praegu riskivarade hinda ja ka mõningaid investeerimisplaane, ei ole praegu põhjust peatset majanduslangust oodata,“ ütles Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Kõigi eelduste kohaselt elavneb USA aastakasv ca 2,8 protsendini ning võtab järgnevatel aastatel järk-järgult hoo maha, ütles Palm. „Maksumuudatused on juba sel aastal ettevõtete tulusid toetanud ning lootus on, et osa rahast jõuab väikese tööpuuduse juures uutesse investeeringutesse. Esimeses kvartalis nägime päris korralikku investeeringute kasvu. Kokkuvõttes on oodata USA majanduskasvu mõõdukat elavnemist teises kvartalis, mitte majanduslangust.“

Peale majanduskasvu ja inflatsiooniootuse mõjutavad pikemate tähtaegadega võlakirjade tulevikus oodatavat tootlust veel mitu tegurit. “Sellepärast ei saa tõmmata kunagi ka päris automaatset seost majanduslanguse riskiga. Tulukõvera arengule omistavad finantsturud kindlasti õigustatult olulist tähelepanu, kuivõrd majanduslangustele on reeglina eelnenud tulukõvera pöördumine. See on samas kõigest üks riski indikaatoritest,“ ütles Palm.

Varaostud

Intressimäärad on aga madalad ka keskpankade rahatrüki tõttu, mis pandi pärast majanduskriisi majandust turgutama. „Varaostuprogrammid on majandusse rohkem raha toonud, muutnud selle odavamaks ning langetanud intressimäärasid,“ nentis Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

„Võlakirjade ostjad eeldavad, et rahapoliitilised riskid on väiksemad, ja ootavad seetõttu pikemas vaates oma investeeringult madalamat lisaintressi. Keskpangad on küll oma varaostuprogramme lõpetamas, kuid varem ostetud võlakirjade mõju jääb majanduses veel vähemalt mõneks ajaks püsima, kuna aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimakseid reinvesteeritakse ka pärast programmi lõppemist,“ selgitas Mertsina.

Mertsina sõnul ei ole näiteks Saksamaal pika- ja lühiajaliste riigivõlakirjade tootluste vahe viimasel ajal vähenenud, kuna Euroopa Keskpanga rahapoliitika on USAga võrreldes jätkuvalt oluliselt lõdvem ja muudatusi tehakse ettevaatlikumalt.

Mis annab võlakirjakõverale tema ennustusvõime? Pikaajaliste võlakirjade tootlused näitavad osalt turu ootusi tuleviku lühiajalistele intressidele. Oletame, et investor tahab kümneks aastaks oma raha võlakirja investeerida. Ta võib osta ühe kümneaastase võlakirja või teise variandina osta järjest kaks viieaastast võlakirja. Oletades, et viieaastase võlakirja intress on täna 5%, aga investor arvab, et viie aasta pärast on see tõusnud 10 protsendini, siis võrreldavat tootlust pakuks talle 7,5 protsendise tootlusega 10aastane võlakiri.

Teisalt, kui investor prognoosib, et viie aasta pärast kukub 5aastase võlakirja intress 3 protsendi peale, pakuks võrreldavat tootlus ligi 4protsendise tootlusega 10aastane võlakiri. Sellisel juhul langeks 10aastase võlakirja intress madalamale, kuna prognoositakse madalamaid intresse.

Seega näitab pöördunud võlakirjakõver teoreetiliselt, et investorid ootavad tulevikus väiksemat tootlust, kui täna pakutakse. Normaalsuseks peetakse aga olukorda, kus kaugemas tulevikus oodatakse kõrgemat tootlust.

Lihtsustatult öeldes pannakse raha pikemaks ajaks lukku ning kaugema ajahorisondiga suureneb teadmatus ja risk. Seetõttu nõuavad investorid 10aastaselt võlakirjalt suuremat intressi, kui näiteks 3kuulise võlakirja pealt. Mida lühem aeg, seda selgemalt hoomatavam see on. Näiteks võib 10 aasta jooksul esile tulla muid investeerimisvõimalusi, mille eest investor kompensatsiooni tahaks, samuti võib tõusta inflatsioon, mis tootlust sööb.

Keeruline ajastus

Kui võlakirjakõvera pöördumine ka majanduskriisi ennustab, siis selle täpne ajastamine on keeruline.

„Ajalooliselt on alates kõvera pöördumisest kuni majanduslanguse alguseni kulunud keskmiselt 17 kuud ja sedagi küllaltki suurte variatsioonidega,“ ütles SEB Markets osakonna juht Kristofer Vähi.

„Vahel lameneb intressikõver ajutiselt ka täitsa majandustsükli keskel või isegi esimesel poolel, palju aastaid enne kriisi. Näiteks USA näitel jõudis 10aastase ja 2aastase võlakirja intressi vahe praegustele tasemetele ka 1984. aastal, kui järgnenud majanduslanguseni oli aega veel 6 aastat, ja 1994. aastal kui dotcom'i-kriisile järgnenud majanduskrahhini oli aega samuti 6 aastat, mille jooksul aktsiaturg kerkis veel mitusada protsenti.“

„Ehk siis järeldus, et lamenev või pöörduv intressikõver on märk lähenevast majanduskriisist, ei ole oma sisult palju läbinägelikum kui järeldus, et tugevnev majandus ja tsükli lõpu poole kulgev aeg ise on märk lähenevast majanduskriisist. Kui kiiresti, see on omaette küsimus,“ ütles Vähi.