Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik tahab tööandjatele uut maksu

Sotsiaalministeerium tahaks rakendada kohustusliku tööõnnetuskindlustuse maksu, mis suurendaks mõnede ettevõtete aastast kulu pea saja tuhande euro võrra.

Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastamisele kaks väljatöötamiskavatsust, millest ühes tehakse ettepanek uute, paindlike töötingimuste ning teises kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomiseks. Äripäeva hommikuprogrammis seletas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich, mida need ettepanekud täpselt tähendavad.

Ehrlichi sõnul on tegu kokkuvõtlikult ideega, mille järgi hakkavad tööandjad iga töötaja pealt aastas maksma kindlat summat tööõnnetuskindlustusele. Idee on sarnane liikluskindlustuse omaga – riik on teinud kindlustuse kohustuslikuks ja erakindlustusfirmad hakkavad teenust pakkuma. Iga tööandja makse töötaja pealt hakkab sõltuma sellest, kui palju ta on teinud ära selleks, et töökeskkond oleks ohtutu ja et õnnetusi ei juhtuks.

Suurus sõltub valdkonnast

Seega on iga tööandja kohta maksumäär justkui muutuv, ent siiski oleks see idee järgi seotud ettevõtete valdkonnaga. „Praegu näeme, et näiteks IT-sektoris oleks makse 6 eurot aastas, sest selles valdkonnas on kõige vähem õnnetusi. Samas kõige rohkem õnnetusi on registreeritud jäätmetöötluse valdkonnas, kus oleks makse umbes 160 eurot töötaja pealt aastas,“ selgitas Ehrlich.

Näide: jäätmekäitluse valdkonnas tegutseval ettevõttel Eesti Keskkonnateenused oli eelmisel aastal 570 töötajat. Tööõnnetuskindlustuse makse kehtestamise korral oleks seega ettevõtte lisakulu aastas 91 200 eurot.

Ehrlich ütles, et arvestades, millist kasu kokkuvõttes tööõnnetuskindlustus võib tuua, ei ole selline ettevõtte lisakulu eriti märkimisväärne. Samas on siiski plaanis sotsiaalministeeriumil tööõnnetuskindlustuse rakendamise puhul maksukoormust mõnevõrra vähendada. Ehrlichi sõnul saaks langetada 0,3% maksukoormust näiteks sotsiaalmaksu pealt.

Süüdlased maksma

Põhjus, miks sotsiaalministeerium sellist süsteemi pooldab, on Ehrlichi sõnul lihtne – tööõnnetusi ei peaks solidaarselt kinni maksma meie kõigi raha eest, vaid selleks peaksid panustama rohkem need, kelle süül õnnetusi juhtub.

„Eelmisel aastal registreeriti 5184 tööõnnetust, 9 neist lõppes surmaga ja 1117 raske kehavigastusega,“ rääkis Ehrlich. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on aastas ligi 16 000 eurot ja tegemata jääb 1,3 miljonit töötundi, loetles Ehrlich statistikat.

Rahas on numbrid aga oluliselt suuremad – aastal 2016. kulus tööõnnetuste peale kokku 8,9 miljonit eurot, kusjuures see on viimased viis aastat olnud pidevas kasvutrendis.

Ehrlich ütles, et praegu on sotsiaalministeerium saatnud väljatöötamiskavatsused kooskõlastamisele, mis tähendab, et oodatakse tagasisidet nii ettevõtjatelt, ministeeriumitelt, ametiühingutelt.

Töötamine paindlikumaks

Lisaks tööõnnetuskindlustusele esitas sotsiaalministeerium ettepanekud ka paindlikuma töötamise võimaldamiseks. Ehrlichi sõnul on viimastel aastatel üha rohkem kasvanud võlaõiguslike lepingute alusel töötavate inimeste hulk.

Sellist lepingut eelistatakse, sest see võimaldab töötada rohkem kodust ja omapäi, ent sellel on ka negatiivseid külgi. Näiteks ei saa Ehrlichi sõnul võlaõigusliku lepingu korral tööandja kuidagi tagada, et töötaja töötaks õigetes tingimustes.

Samuti ei paku võlaõiguslik leping töötajatele kaitset näiteks puhkuse regulatsioonide eest. Seega sooviks sotsiaalministeerium töölepingu seadust nii öelda liberaliseerida ja muuta paindlikumaks.

Mõlemale ideele ootab sotsiaalministeerium tagasisidet septembriks.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.