Seega on iga tööandja kohta maksumäär justkui muutuv, ent siiski oleks see idee järgi seotud ettevõtete valdkonnaga. „Praegu näeme, et näiteks IT-sektoris oleks makse 6 eurot aastas, sest selles valdkonnas on kõige vähem õnnetusi. Samas kõige rohkem õnnetusi on registreeritud jäätmetöötluse valdkonnas, kus oleks makse umbes 160 eurot töötaja pealt aastas,“ selgitas Ehrlich.
Näide: jäätmekäitluse valdkonnas tegutseval ettevõttel Eesti Keskkonnateenused oli eelmisel aastal 570 töötajat. Tööõnnetuskindlustuse makse kehtestamise korral oleks seega ettevõtte lisakulu aastas 91 200 eurot.
Ehrlich ütles, et arvestades, millist kasu kokkuvõttes tööõnnetuskindlustus võib tuua, ei ole selline ettevõtte lisakulu eriti märkimisväärne. Samas on siiski plaanis sotsiaalministeeriumil tööõnnetuskindlustuse rakendamise puhul maksukoormust mõnevõrra vähendada. Ehrlichi sõnul saaks langetada 0,3% maksukoormust näiteks sotsiaalmaksu pealt.
Süüdlased maksma
Põhjus, miks sotsiaalministeerium sellist süsteemi pooldab, on Ehrlichi sõnul lihtne – tööõnnetusi ei peaks solidaarselt kinni maksma meie kõigi raha eest, vaid selleks peaksid panustama rohkem need, kelle süül õnnetusi juhtub.
„Eelmisel aastal registreeriti 5184 tööõnnetust, 9 neist lõppes surmaga ja 1117 raske kehavigastusega,“ rääkis Ehrlich. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on aastas ligi 16 000 eurot ja tegemata jääb 1,3 miljonit töötundi, loetles Ehrlich statistikat.
Rahas on numbrid aga oluliselt suuremad – aastal 2016. kulus tööõnnetuste peale kokku 8,9 miljonit eurot, kusjuures see on viimased viis aastat olnud pidevas kasvutrendis.
Ehrlich ütles, et praegu on sotsiaalministeerium saatnud väljatöötamiskavatsused kooskõlastamisele, mis tähendab, et oodatakse tagasisidet nii ettevõtjatelt, ministeeriumitelt, ametiühingutelt.