Ühtlasi suurendatakse ettevõtetele trahve ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest 32 000 euroni.

Seni oli trahv 3200 eurot, justiitsministeeriumi hinnangul võideti seni kehtinud trahvimäärade puhul maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades.

Samuti nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Luuakse võimalus keelata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates.

Pühapäeval jõustunud muudatustega arvatakse sisserände piirarvu alt välja tippspetsialistid, kellele tööandja maksab vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Lühiajalise töötamise maksimaalset kestust pikendatakse üheksalt kuult aastale.

Muudatusega viiakse sisse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõue kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad taotleda uut elamisluba töötamiseks või pikendada olemasolevat. Selline nõue kehtib tulijatele, kes saavad elamisloa pärast tänast muudatuse jõustumist. Keeleoskust kontrollitakse nende puhul 2023. aastal, kui nad on Eestis viis aastat elanud.