• Jaga lugu:

    Me peame rääkima Danskest

    Danske Banki sellenädalane otsus anda ära Eestis rahapesuga teenitud kasum ja palgata asjaolusid uurima Deutsche Banki rahapesuvastase üksuse juht on samm õiges suunas. Kuid nüüd oleks vaja ka Tallinnal ärgata, leiab ÄP juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Hea meel on näha, et Taani majandusminister Rasmus Jarlov on vägagi resoluutseks muutunud ning suunab valitsust alustama Danske Banki rahapesu uut uurimist.
    Kuid jutt käib Taani, mitte Eesti valitsusest. Ehkki rahapesuga teenis tulu Taani pank, aga mainekahju kandis Eesti, on Eesti järelevalvajad ja poliitikud üllatavalt passiivsed. Kopenhaageni tegevuse kõrval tundub Tallinna tegevusetus eriti mannetu ja mõistatuslik.
    Selline blamaaž, nagu on Eesti muutmine juhtivaks diktaatorite rahapesijaks, ei saa lõppeda lihtsalt tõdemusega, et juhtus. Tsiteerides Taani majandusministrit: “Patt pole kustutatud, mis siis et nad on mõistnud, et ei saa raha endale jätta.”
    Kas riigikogu uurimiskomisjon, mingi eraldi revisjon või midagi muud – me peame välja tooma, kas ja kes Eestis raha pesid, kust käsud tulid ja miks seda ei takistatud. Nii Danske siinses filiaalis, kuid mis veelgi olulisem, finantsinspektsioonis, keskpangas, kuni rahandusministeeriumini ja valitsuseni välja. Eesti mainele tehtud kahju on sedavõrd suur, et meil on kohustus juhtunut ise uurida, mitte loota pelgalt taanlastele.
    Praegu on avalikkuse silmis süüdlane üks mees – Danske toonane juht Aivar Rehe. Hästi. Aga äkki aitas skeeme välja töötada veel keegi? Äkki pigistas keegi kusagil teadmatusest või pahatahtlikkusest silma kinni? Kas Eesti tegi ikka absoluutselt kõik, et rahapesu vältida? Vastamata küsimusi on liiga palju.
    Kus olid tippametnike silmad?
    Enamuse rahapesu ajast juhtis finantsinspektsiooni Raul Malmstein. Mees, kelle töösse suhtumine inspektsiooni juhina oli inimeste sõnul… ütleme, võinuks ikkagi parem olla. Finantsinspektsiooni juhi määrab ametisse nõukogu, mida juhib rahandusminister. Enamiku Danske rahapesu ajast oli rahandusminister Jürgen Ligi. Miks oli vaja pikendada Malmsteini ametiaega keset kõige kuumemat Danske pesumasina pöörlemist ja miks ei avaldanud nõukogu suuremalt rahulolematust finantsinspektsiooni tegevuse prioriteetide kohta?
    Või ei osatud lihtsalt rahapesu ja selle­ suurt ulatust ära tunda? USA rahapesu spetsialist L. Burke Files, kes Taani ajalehe­ Berlingske palvel lekkinud dokumente analüüsis, võttis asja kokku nii: “Kontod, mida mina olen näinud, on nagu rahapesuõpikust.” Kui ühe riiulifirma ülekannete nimekiri ühe aasta jooksul oli üle 2000 lehekülje, siis miks see häirekella ei löönud?
    Vaata, kust otsast tahad, Eesti finantsinspektsioon oleks võinud palju rangemalt lokku lüüa. Saanuks Eesti kui paariariikide rahapesija mainet kas just päästa, kuid vähemalt näidata rangust, ja seda ka avalikumalt.
    Lisaks on suisa imelik muidu kõlavasõnaliste Eesti poliitikute vaikimine ning tegevusetus Danske skandaali asjas. Varsti on aasta rahapesu avalikustamisest, kuid uudised teema ja uurimise edenemise kohta tulevad ikka ja ainult Taanist.
    See ei kõlba mitte. Oma tuba tuleb pärast pöörast pidu ikka ise taas läikima lüüa. Isegi siis, kui sodi jättis maha bravuurikalt käitunud välismaa külaline.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.