Jaga lugu:

Kehv müük ja kahjum rapivad lihaäri

Aina sügavamalt kahjumit kündev suurtööstus HKScan hakkab kehva turuolukorra tõttu kõikidel turgudel kärpima ning kirves ripub ka Eesti üksuse pea kohal. Ehkki peamine konkurent Atria suudab optimismi säilitada, pole ka nende finantsseis kiita.

HKScani juht Jari Latvanen.
HKScani juht Jari Latvanen.  Foto: Scanpix/Postimees/Sander Ilvest

Kahest Põhjala-Balti lihaturu suurtegijast avaldas eile hommikul esimesena börsile poolaastatulemused HKScan, kuhu kuulub ka Rakvere kaubamärgi kaudu tuntud Eesti üksus. Näitajad olid pehmelt öeldes kehvad. Ka ettevõtte aktsia langes eile enam kui 3 protsenti.

Teises kvartalis vähenes käive möödunud aasta sama ajaga võrreldes ligi 6 protsenti, 433,5 miljonile eurole. Vähenes ka rahavoog. See-eest suurenes kahjum: kvartali lõikes jäädi 19,5 miljoni euroga miinusesse, poolaastakahjum suurenes 40,4 miljonile eurole. Mullu teeniti miinust vaid vastavalt 3,3 ja 11,6 miljonit eurot. Suurenes ka firma võlakoormus.

Üheks nadide tulemuste põhjuseks on ettevõtet kummitanud raskused pikka aega tagasi tehtud hiigelinvesteeringuga. Nimelt rajas HKScan 2016. aastal riigi läänerannikul asuvasse Rauma linna linnulihakombinaadi. Investeeringu maht oli 118 miljonit eurot ning see oli üks Soome toiduainetööstuse ajaloo suurimaid investeeringuid.

Käivitamisetapis tuli aga ette raskusi ning täisvõimsusel pole hiigeltehast siiani tööle saadud. Tõsi, HKScan märkis aruandes, et kanaliha tarnesuutlikkus on tõusnud ning kombinaadi tööle saamisega tegeletakse. “Pikas perspektiivis tõstab üksus märkimisväärselt meie tõhusust ning konkurentsivõimet,” lubas HKScani tegevjuht Jari Latvanen börsiteates.

Rauma hädade kõrval mõjutas tulemusi ka nõrk Rootsi kroon, sealiha üleküllus turul ning üldine töökulude kasv. HKScan pole tulemustega mõistagi sugugi rahul. „Kuna meie näitajad pole veel aktsepteeritavad, siis oleme võtnud ette tõsised sammud, et negatiivset trendi korrigeerida,“ ütles kontserni juht Jari Latvanen.

Firma on kokkuhoiupoliitikat ajanud juba pikalt ning teatanud, et käivitab niinimetatud tõhususe tõstmise kava ehk sisuliselt suure kulukärpe. Näiteks juuni lõpus anti teada, et Soome tehastest koodnatakse enam kui 200 inimest, et tõsta paindlikkust ja efektiivsust. Säästukava rahalisi mahte pole aga seni välja käidud. Nüüd on need aga selged – aastaks 2020 tahab firma kokku hoida 40 miljonit eurot aastas.

Säästukava puudutab kõiki üksusi

Kärpeprogrammi alla satuvad kõik ettevõtte koduturud – Soome, Rootsi, Taani ja Baltimaad. Programmi eesmärk on HKScani sõnu kasutades saavutada äriline efektiivsus. Selleks on vaja administratiivkulude edasist kärpimist ja suurema kontsernisisese sünergia kasutamist. Samal ajal jätkatakse brändide ja toodete arendamisega.

Kontserni kommunikatsioonijuhi Marja-Leena Dahlskogi sõnul tehti programmiga algust juba möödunud aastal ning kärpeprogramm on osa suuremast strateegiast. Strateegia sõltub aga omakorda tugevasti tarbijakäitumisest.

Näiteks soovib kontsern ühe lahendusena arendada turgudeülest koostööd kõikides valdkondades. See tähendab, et tooted, mis on edukad ühel turul, võivad seda vabalt olla ka teisel. Selliselt jõutakse enamate jaemüüjate ja HoReCa sektori klientideni. “Näeme Balti turul selleks kõrget potentsiaali. Eestis on uudistooted olnud eriti edukad,” sõnas Dahlskog.

Samuti soovitakse säästa efektiivsema tootmise ja logistika arvel.

“Turupiirkonniti me konkreetseid kohti, mille arvel koomale tõmmata, paika pannud ei ole. Säästuprogrammile annavad oma panuse kõik tootmispiirkonnad ja ettevõtted,” ütles Dahlskog. “Meie Eesti üksus on teinud pikaaegselt tänuväärset tööd ja pühendume end tulevikus täielikult Balti konkurentsivõime edasiarendamisele,” kinnitas Dahlskog.

Konkurendid säilitavad optimismi

Maks ja Mooritsa ning Wõro kaubamärke koondava Atria Eesti peadirektor Olle Horm ütles, et Soomes, Taanis ja Eestis on nende kontserni jaoks turuseis üldiselt hea, ehkki kontsernil tuli vastu võtta tubli ärikahjum. „HKScani probleemid peavad olema kontsernisisesed, mitte kohaliku turu põhjustatud,“ järeldas Horm.

Kogu kontserni peale kujunes Atria teise kvartali käibeks 359,1 miljonit eurot, mis jääb möödunud aasta tulemusele ligikaudu 9 miljoni euroga alla. Eesti ja Taani üksus, mida Atria koos vaatab, tegi möödunud aastaga võrreldes ligikaudu miljon eurot vähem käivet, kokku 24,2 miljonit. Atria ärikasum väheneski sealjuures märkimisväärselt: 8,3 miljonilt eurolt 3,9 miljonile eurole.

Kuid ka liha müük läks oodatust kehvemini. Tänu soodsale maksuolukorrale kujunes kvartalikasumiks joone all aga 4,6 miljonit eurot. Atria aktsia avanes eile börsil miinuses, kukkudes 2,6 protsenti, 9,7 euro tasemele.

Taani-Eesti ühisüksus andis Atria ärikasumist 1,4 miljonit eurot, Soome 6,9 miljonit, Rootsi ja Venemaa üksused jäid miinusesse.– Atria andmetel on selle taga Rootsi krooni ja Vene rubla ebasoodne vahetuskurss.

Erinevalt konkurendist Atria kasumi kasvatamiseks lisameetmeid kasutusele ei võta. Hormi sõnul käib küll turul tarbija peale halastamatu võitlus, kuid konkurendi majandustulemused nende tööle mõju ei avalda. „Ka meie kasum jäi eelmisele aastale alla, aga midagi suuremat ja konkreetsemat meil hetkel välja öelda pole,“ ütles Horm ning lisas, et Atrias jätkatakse oma igapäevatööd.

Tõsi, midagi liiga head ei pruugi ettevõtte tulemustes ka edapidi ees oodata. Praegust ilma kommenteerides ütles Horm, et selline kuumalaine lihamüügile hästi ei mõju: inimesed küll grillivad, kui ilm on soe ja vihma ei saja, kuid üle 25kraadise kuumuse korral valivad nad pigem jäätise ja külma joogi.

Sööda hind kerkib

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhi Urmas Lahe sõnul püsib kodumaine lihaturg kolmel suurel sealihatootjal, kes omavad ka tööstusi: HKScan, Atria ja Eesti seafarmereid ühendav Ühistu Eesti Lihatööstus, mille nõukokku Laht ka ise kuulub. Ta prognoosis, et Rakvere lihakombinaati ei tohiks kärped eriti mõjutada, pigem on tema arvates sihikul väljaspool Eestit olevad tööstused.

Lahe sõnul on Eesti seakasvatajatel rasked ajad, mis aga tööstustele peaks sobima, sest sealiha kokkuostuhinnad on jätkuvalt madalseisus. Praegu toodetakse sealiha, mille kokkuostuhind on alla omahinna 8–10% . See survestab pikalt kriisis olnud sealihatootjaid jätkuvalt edasi. Seetõttu pole ka miinuses majandusnäitajad poolaasta peale üllatavad.

Veelgi enam – kuna teravilja ja seetõttu ka loomasööda hind kallineb, siis tulevikus kasvab ka sealiha omahind. See suurendab omakorda seakasvatajate kahjumeid, kui sealiha kokkuostuhind ei suurene. Kui kokkuostuhinnad suurenevad, satuvad löögi alla lihatööstused.

„Riigil tuleks tõsiselt analüüsida, kuidas kompenseerida teraviljakahjud. Farmerid, kes teravilja lihatootmiseks ostavad, ei tohiks maksta teravilja eest omakorda kallist hinda. Kui sööda hind jääb normaalseks, ei suurene sealiha tootjate ega tööstuste kahjumid,“ leidis Laht.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt