Ehitajatel sai tööandja vassimisest mõõt täis

23. juuli 2018, 07:00
Vitali Baljuk (vasakul).
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180723/NEWS/180729949/AR/0/AR-180729949.jpg

„Töölube meile ei vormistatud. Kuus tegime kokku 350 töötundi. Puhkepäevi ei antud. Lõpuks jäeti palgad maksmata. Nad tuleks selle eest vangi panna,“ kirjeldas ukrainlane Vitali Baljuk möödunudsuvist ehitamist Pärnus ettevõttele, mida mäletab nime all Via Betoon.

Eelmise aasta kevad-suvi. Pärnus algab Metsä Woodi ja Wendre tootmishoone ehitus. Vitali Baljukile oli see esimene tööots Euroopas. Ootused olid suured, kui koos kuue kaaslasega Odessast teele asuti. Tööleping sõlmiti rendifirmaga Esmika OÜ. Töö- ja elamisload lubas ettevõtte juht Evi-Julia Stumbris ise korda ajada.

Kummikutega lumes.

Kohale jõudes moondus helesinine unistus painajaks. Ebaseadusliku tööjõu vahendamise lugudest tuntud Stumbrise käest mehed töötasu ei saanud, kehtivaid töö- ja elamislube samuti mitte. Ukrainlastel polnud loota ühegi avaliku organi abile. Äripäeva korduvad katsed Stumbrisega ühendust saada jäid tulemuseta.

Ukraina töölistele tegi päästerõngana näiva pakkumise samadel objektidel alltöövõtu korras monteerimistöid teinud ettevõte Via Betoon – see nimeühend oli Baljukil meeles saatelehtede päistest. Äriregistris olevatest firmadest kannavad seda oma nimes kaks: Via Betoon Eesti ja Via Betoon Sweden. Baljuki sõnul meelitas ettevõttes varustaja funktsiooni täitnud Aare Poom ukrainlasi üle tulema oma firmasse. Lubadused olid suured. Naeratus lai. Polnud palju valikuid – löödi käed.

Edasist meenutab Vitali järgnevalt: „Töö- ega elamisluba meile ei vormistatud. Öeldi, et „homme-homme“ või „pole aega tegeleda“. Kuus tegime kokku 350 töötundi. Puhkepäevi ei antud. Kui eestlased lõpetasid töö kell 18, jäime teinekord objektile kolmeni öösel. Talvel pidime käreda külmaga kandma kummikuid. Lõpuks jäeti meid palgast ilma. Kokku on rahata ligi 30 inimest: ukrainlased, valgevenelased, rumeenlased, ka eestlased. Väiksemad summad 1200 eurot, suurim 7000 eurot,“ kirjeldas Baljuk. Mehe sõnul on vajadusel valmis tunnistusi andma kõik tema kaaslased.

Ultimaatum

Ettevõtte juhid Priit Lai ja Kevin Vikat soovisid kaebuste kommenteerimiseks kohtuda Äripäeva toimetuses. Silmast silma vestlusele järgnes suhtlus advokaadi vahendusel.

Advokaadibüroo Kasak ja Missik vandeadvokaadi Erik Lepiksoni edastatud kirjalikus vastuses eitavad Lai ja Vikat Vitali Baljuki ja tema brigaadiga töösuhtes olemist. „Tegemist on renditud tööjõuga. Ühtlasi ei ole minu kliendid märganud, et renditud töötajad oleksid objektile ilmunud talveperioodil kummikutega või mis tahes ilmaoludega sobimatus riietuses. Väited, et mõnel töötajal on saamata koguni 7000 eurot, ei ole usutavad. Nimelt tegid renditud töötajad lihtsama iseloomuga ehitustöid, mistõttu oleks 7000eurone palk neile vähemalt 5 kuu palk. Ei ole eluliselt usutav, et mõni töötaja oleks töötanud 5 kuud objektil kordagi palka saamata.“

Neli päeva hiljem saatis Lepikson Äripäevale teisegi kirja, mille lisas annab Vitali Baljuk omakäelise kinnituse, et tal ei ole pretensioone Via Betooni suhtes.

Äripäevale oli sellise teate saabumine teada. Kolm päeva varem aset leidnud telefonikõnes rääkis Baljuk ajakirjanikule, et mõne aja eest oli Aare Poom temaga ühendust võtnud ja teinud pakkumise: Baljukile makstakse välja talle võlgu olev palk, kui ta kirjutab alla paberile, millega ütleb lahti kaebustest Via Betooni suhtes. „Ütlesin neile, et olen nõus. Nad maksid mulle lõpuks võlgu oldud raha ära, kuid soovin paljastada, mis sorti inimestega on tegu,“ sõnas Baljuk Äripäevale.

Wendre tehasehoone laienduse peatöövõtja oli Merko. Ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kätlin Kaasik edastas, et neil ei ole alltöövõtjale etteheiteid. „Meie ees on nad oma kohustused täitnud. Mõnes töölõigus on tulnud ette tähtaja ületamist või muid taolisi peatöövõtja tähelepanu vajanud olukordi. Aga on ka töid, mis on väga hästi teostatud nii tähtajas püsimise kui ka kvaliteedi vaatest,“ sõnas Kaasik.

Vitali Baljuk ütles lahti kaebustest Via Betooni suhtes.

Rootsis pahased töötajad ja partnerid

Pärnu sündmustega samasse aega langevad ehitustööd Rootsis. Lai ja Vikat tegutsesid seal juriidilise keha V Betong AB kaudu. Objektid asusid Malmös ja Borases.

Malmö kortermaja renoveerimise tellija oli Hökreum Bygg AB. Juhatuse liikme Henrik Sendhali sõnul jätsid V Betongi töötajad päeva pealt töö pooleli ja lahkusid objektilt. Sama kinnitas peatöövõtja Lasbet ASi juhatuse esimees Andrus Koolme. Lasbetil tuli leida uus alltöövõtufirma. Korterelamu valmis mõni nädal tähtajast hiljem. Lepingu rikkumise tõttu otsib Lasbet siiani kontakti V Betongi juhtkonnaga, et asjad sirgeks rääkida. Kuid telefoni ei võeta, kirjadele ei vastata. „Vajadusel lähme kohtusse,” ütles Koolme.

Lahkumise põhjuseks tõid V Betongi projektijuhid ja töötajad probleemid palgaga. Väidetavalt viivitas tööandja raha maksmisega, mistõttu töötajad loobusid edasisest pingutusest.

Priit Lai esitas Äripäeva toimetuses aset leidnud vestluses teise versiooni. Tema sõnul jäi Malmö objekt pooleli, kuna konkurent Sven Maschorov TMB Rootsi tütarfirmast Bygg Element Sverige ostis nende töötajad üle. „Möödunud aasta 19. juunil saadeti meile otsitud põhjendustega töösuhte ülesütlemise avaldused. Vastasime kaks päeva hiljem advokaadi vahendusel, et selline päevapealt vabastamine pole aktsepteeritav. Ette peaks teatama 30 päeva. Täna on esitatud tööliste vastu kahjunõue,“ rääkis Lai. Tema sõnul tol hetkel rahalisi võlgnevusi töötajate ees ei olnud.

Üleostmist ei olnud

Mitmed endised Via Betooni töötajad on praeguseks tõesti Sven Maschorovi juures tööl. Kuid töötajate ja projektijuhtide kinnitusel üleostmist ei toimunud ja Malmö objektilt lahkumise põhjus on maksmata töötasudes.

Maschorovi sõnul oli ta ehitajatega tänu kunagisele töösuhtele tuttav juba varasemast. Seetõttu pöördusid mehed tema poole sooviga Rootsis tööd leida. Maschorov soovitas neil Via Betooni poole pöörduda, kuna ettevõtte kuulutused olid tööotsinguportaalides silma hakanud. „Toona ma ei teadnud, et firmaga sellised probleemid on,“ nentis ta. Varakevadel hakkasid tulema esimesed kõned, kus mehed kurtsid endisele ülemusele, et Via Betoonis on jamad ja palkadega viivitatakse. „Küsisid, kas oleks tööd pakkuda. Minu järgmine objekt hakkas alles 3. juulil ja ütlesin, et selle ajani midagi ei toimu. Mingit üleostmist pole olnud,“ kinnitas Maschorov.

Firmaga pidevad probleemid

Borases töötanud Danili (nimi muudetud) töösuhe firmaga algas Eestis. Ehitati Mustamäe alajaama ja Balti jaama kõrval asunud elamuid. Hiljem kutsuti ta tööle Rootsi. Mehe sõnul maksti Eestis arvele 500 eurot, Rootsis 1400–1500 eurot. Teine pool lubati maksta sulas. „Olin Borases umbes kaks kuud. Tegime objekti lõpuni ja tulime tagasi koju. Siin töötasin veel kohtumaja objektil. Kokku on mul saamata kuskil 4500 eurot. Palkade eest vastutas Kevin Vikat, tema sebis objekte ja tema käes oli raha,“ rääkis Danil.

Analoogne oli Virko (nimi muudetud) jutt, kes värvati objektile töökuulutuse kaudu. Esimene objekt oli Rootsis Bros, mis sujus suuremate viperusteta. Järgmine töö ootas Borases, kus algasid tema sõnul ka probleemid. „Projekti lõpuks jäeti kõikidele meestele paari kuu rahad maksmata,“ ütles ehitaja. Kuna ehitusturg on tihe ja töötajate vahel liigub info võrdlemisi vabalt, siis on mehe sõnul kõigil teada, et selle firmaga on alati sama jama. „Kui võimalus avaneb, pannakse raha kohe oma tasku.“

Kirjalikele lepingutele töötajate sõnul alla ei kirjutatud, neid isegi ei näidatud. Postkasti saabus aga teade töötajate registrisse kandmisest.

Borase peatöövõtja TMB Grupi Läti ettevõte keeldus objektil toimunu kohta igasugustest kommentaaridest. „Me ei aruta oma projektide, partnerite ega finantstulemuste kohta käivat infot avalikkusega,“ jäi tegevjuht Juris Kalenuks suletuks.

Segipekstud korter

Borase palgasegaduse peamiseks põhjuseks võib lugeda vahejuhtumit tööliste üüripinnal, neljatoalises korteris Kellgrensgatan 24. Virko sõnul keerati kolleegi sünnipäeva tähistamiseks pudelitelt korgid. Napsuvines Vladimir Grenberg koos teise töötajaga komistas ja kukkus läbi koridoriklaasi. Asjaosalise sõnul oli tegu õnnetusjuhtumiga.

Kohtumisel Äripäevaga rääkis Priit Lai, et üks tööline peksis segi terve üürikorteri, teine viibis suurema osa ajast deliiriumis ja jooksis peaga läbi klaasi. „Mõlemad saadeti enne objekti lõppu tagasi koju. Ülejäänud mehed töötavad meie juures edasi,“ rääkis ta.

Üürileandja esitas firmale kahjunõude 37 328 Rootsi krooni (3616 euro) ulatuses. Olukorra lahendamiseks tuli tekitatud kahju hüvitada. Töötajate sõnul pandi nende ette lauale käsitsi kirjutatud paber ühes eksemplaris, kus nõuti, et Virko koos kolme kaaslasega peab kahjud enda kanda võtma või muidu jäetakse palgast ilma kogu brigaad. „Kirjutasime alla, aga kõik mehed jäeti rahast sellegipoolest ilma. Osale meestele küll mingi summa anti, kuid see polnud Borases tehtud töö eest. See oli üks möödunud aastast saamata töötasu. Kedagi enne objekti lõppu koju ka ei saadetud,“ rääkis ehitaja.

Tööjõudu renditi iseendalt

Kui vaadata Rootsis töötanud kohalike ehitajate pangakonto väljavõtteid, on palgaülekannete teostaja Via Betoon Sweden OÜ. Ehitustööde ajal Priit Laia juhitud ettevõtte tegevusvaldkond on tööjõurent. Sellest võib järeldada, et Malmös ja Borases rentis V Betong AB tööjõudu iseendaga seotud juriidiliselt isikult. Seda kinnitavad ka töötajad.

Ukraina ja Valgevene päritolu töötajatega lepingulises suhtes olemist nii Rootsis kui Eestis Lai ja Vikat eitasid. „Nad satuvad meile rendifirmade kaudu. Seda, kas rendifirmad maskavad oma töötajatele, meie ei tea ega peagi teadma,“ sõnas Lai. Rendifirmade nimed jäid kohtumisel nimetamata – ei olnud meeles. Hilisem kirjalik üleküsimine vastust ei andnud. Väidetavalt vajas konkreetsete nimede avaldamine tööjõurendilepingute konfidentsiaalsuskohustuse punktist tulenevalt koostööpartnerite luba. „Kui saame koostööpartneritelt nõusoleku, siis edastame Teile nende nimed,“ lubas Via Betooni advokaat toimetusele saadetud kirjas. Lepiksoni viimases vastuses seisab aga lakooniliselt: „V Betong AB ei ole Rootsis kunagi tööjõudu rentinud.“

„Ehitajad on nagu suured lapsed“

Kohtumisel Äripäevaga ei eitanud Lai, et võib leiduda töölisi, kes käivad ringi, käed rusikas. „Näiteks oleme öelnud, et ei maksa ebakvaliteetse või ümbertegemist vajava töö eest. Osale me ei saagi nende enda soovil tasuda ülekandega, sest kohtutäitur võtab ära,“ sõnas ta. Hilisemates kirjalikes vastustes öeldakse, et võlgnevusi töötajate ees ei ole. „Minu kliendid on jätkuvalt seisukohal, et Sergei Pihlõkil (Malmö brigaadijuht) ja tema brigaadil puuduvad mis tahes nõuded minu klientide vastu,“ kinnitas Lepikson.

Sama väideti Borase pretensioonide kohta. „Selles (töötajate nimekiri) toodud isikutel puuduvad nõuded minu klientide vastu. […] On ilmne, et Teie nimekirjas toodud isikud ei ole ise Teile andnud infot oma väidetavate nõuete kohta.“ Töötajate anonüümsussoovi tõttu pole käesolevas artiklis võimalik Borase brigaadi nimekirja avaldada. Malmö töötajatega käiakse praegu kohut ja lõpliku tõe peaks andma menetlus.

Kohtumisel Äripäevaga rääkis Priit Lai, et ehitajad on lihtsad inimesed. „Te ei puutu nendega iga päev kokku, aga nad on nagu suured lapsed. Nad ei saa pahatihti asjadest aru. Nende käest ei ole midagi võtta ja meile ei anna see kohtuotsus midagi. Mõistetakse igaühe käest neli, viis või kümme tuhat välja. Pooltel on kohtutäiturid seljas, teistel käivad naised palgapäeval küsimas, et andke raha meie kätte, et see kaduma ei läheks.“

Töötajate ja partnerite poolt tulevate süüdistustega nad ei nõustunud. „Püüame lihtsalt ellu jääda,“ sõnas Lai, tuues näitena Lubja tänava kohtumaja ehituse. „Peatöövõtja suhtumine oli nii vale. Meilt ainult nõuti. Kui teeme kuu aega tööd, siis peame saama väärilist tasu, et maksta palgad, maksud, rendid, materjalid, kraanad. Aga kui iga kuu võetakse jõuga tuhanded eurod ära, siis pole see võimalik. Nemad tekitavad omale positiivse kassavoo meie arvel,“ selgitas Lai. Vikati väitel tuleks rääkida lausa kümnetest tuhandetest eurodest. „Nemad küsivad Riigi Kinnisvara käest, saavad raha ja jagavad laiali. Kui iga kuu 20 protsenti vähem antakse, siis ei ole need firmade, vaid inimeste vahelised tülid,“ lisas ta.

Lai ja Vikat: konkurent lavastas meid süüdi

Kohtumisel Äripäevaga oletasid Priit Lai ja Kevin Vikat, et kogu neile langenud tähelepanu on konkurent Sven Maschorovi pahatahtlik lavastus.

Priit Lai: „Ilmselt te ei tea, kellega Sven Maschorovi näol on tegemist. Võin põgusalt paar viidet öelda. /…/ Tema kuulsusrikas karjäär sai alguse sellega, et kõik maja rõdud, mida ta monteeris, kukkusid alla. Päevapealt kolisid nad Rootsi turult ära ja ta lasti lahti. Oma CVs muudab ta suurema osa häbiväärseid seiku ära. Praegune tööandja soovib ka temast vabaneda. Temaga ei soovita koostööd teha. Tal ei ole mehi ja ta istub kodus. Miks ta on valinud meid oma vihaobjektiks, me ei saa aru.“ /…/

„Te promote – noh, ütleme ausalt – ühte mõttetut klouni, kellel tegelikult ei olegi midagi rääkida. See on meie hinnang. Pärast seda, kui ta need rõdud Savekattes alal kukutas, läks ta ühte teise Eesti päritolu ettevõttesse tööle, mis ehitas IKEA suurt kauplusehoonet. Selle ta ehitas sadade tuhandete eurodega miinustesse ja sai sealt ka kohe päevapealt kinga. Needsamad Malmö mehed töötasid seal tema all.“ /…/ „Meie ise kuulsime ühe Eesti elemenditootja käest, et suvel on tulemas üks suurem montaažiobjekt. Sven Maschorov, kes istub kodus töötuna, tahtis seda endale saada. Aga kuna ta on nii vastik inimene, et keegi ei taha temaga tööd teha koos, siis pakuti seda meile. Ta ähvardas, et teeb meie maine maatasa ja ilmselt sellega praegu tegelebki. Me elame nagu halvas unenäos. /…/

Sven Maschorov: „Ma sellist „üllitist“ ei vaevu isegi kommenteerima.“

Kes on salapärane Aare Poom?

Äripäeva allikate jutust jääb kõlama Aare Poomi nimi. Priit Lai ja Kevin Vikat ei eita, et Poomil on nende ettevõtmistega seos, kuid nimetavad tema rolli töötajate jutuga võrreldes märksa tagasihoidlikumaks.

Lai ja Vikat ütlesid Äripäevas, et Poom on pensionieelikust varustaja, kes isegi oma praeguste tööülesannetega hakkama ei saa. Hilisemas advokaadi edastatud kirjas sooviti sellest väitest taganeda ja muuta Poomi kirjeldust kui “pensionile jäänud endine töötaja”. Töötajad ja projektijuhid ei vaidle vastu, kuid lisavad, et Poomile usaldatud ülesanded ületasid kaugelt varustaja töökohustusi.

Metsä Woodi ja Wendre objektil jagas Poom ka töötajatele sularaha. See on näha Äripäeva valduses olevatelt videolindistustelt. Samuti oli Poom see, kes Vitali Baljuki brigaadi Via Betooni alluvusse tööle kutsus.

Aare Poom ise jäi Äripäeva telefonikõnele vastates kinniseks. „Ma ei vii nimesid ja nägusid kokku. Vitali Baljuki nimi ei ütle mulle midagi. Ma ei soovi kommenteerida,“ sõnas ta.

Tasub teada: Artikli valmimiseks küsitles Äripäev kokku üheksat Priit Laia ja/või Kevin Vikatiga koos või nende alluvuses töötanud inimest. Nendest neli esinevad artiklis oma nimega, anonüümseks soovis jääda viis inimest.

Kes? Millal?

Objekt: Boras, Rootsi

Aeg: september 2017 – märts 2018

Tellija: Hökerum Bygg AB

Peatöövõtja: TMB Grupi Läti ettevõte

Teostaja: V Betong AB, tööjõudu renditi Via Betoon Sweden OÜlt

Objekt: Malmö, Rootsi

Aeg: suvi 2016 – sügis 2017 (mais ca kaks nädalat pausi)

Tellija: Hökerum Bygg AB

Peatöövõtja: Lasbet AS

Teostaja: V Betong AB, tööjõudu renditi Via Betoon Sweden OÜ-lt

Objekt: Metsä Wood, Pärnu

Aeg: suvi 2017 – kevad 2018

Peatöövõtja: Nordecon AS

Objekt: Wendre tootmishoone laiendus, Pärnu

Aeg: suvi 2017 – kevad 2018

Peatöövõtja: Merko AS

Väljavõte töökuulutusest CV Keskuse portaalis:

Via Betoon on ettevõte, mille tegevusaladeks on oma tööjõuga erinevate raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine. 2014. a alates tegutseme ka Rootsi ehitusturul ärinime V Betong AB all.

Kes on Via Betoon?

V Betoonitööd OÜ (firma on likvideerimisel)

Asutatud: 24.11.2011

Tegevjuhtkond: Viktor Kurik (endine juht – Priit Lai)

Maksuvõlg 156 489 eurot

Via Betoon Eesti OÜ

Asutatud: 26.08.2014

Tegevjuhtkond: Priit Lai

Käive I kv 2018: 775 760 eurot

Riiklikud maksud: 0 eurot

Via Betoon Sweden OÜ

Asutatud: 11.01.2016

Tegevjuhtkond: Hillar Talts (endine – Priit Lai)

Käive I kv 2018: 121 651 eurot

Maksuvõlg: 14 280 eurot

Riiklikud maksud: 71 eurot

Töötajaid: 33

Tööjõumaksud: 0 eurot

Andmed: Äripäeva infopank (17.05.2018)

Ettevõtete tegevjuhtkonnast Kevin Vikati nime ei leia.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. July 2018, 10:02

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing