• Jaga lugu:

    Taani minister eiras Äripäeva küsimusi Eesti kohta

    Tavaliselt Danske rahapesuskandaali teravalt kritiseeriv Taani ettevõtlusminister Rasmus Jarlov vältis intervjuus paljudele küsimustele vastamist. Näiteks ei öelnud ta, kas osa Danske lubatud kasumist võiks eestlastele anda.

    Paremtsentristlikku Konservatiivsesse Rahvaparteisse kuuluv Rasmus Jarlov.Foto: Rasmus Flindt Pedersen
    Äripäev üritas Jarloviga ühendust saada alates juuni lõpust. Enne jaanipäeva ettevõtlus-, tööstus- ja rahandusministri toolile istunud Jarlov paistis kohe silma jõuliste sõnavõttudega. Esmalt teatas ta Twitteris, et rahapesu Danske Eesti filiaalis on piinlik ja skandaalne. “Ma veel ei tea, millised vahendid mul ministrina on, aga kätt ei pane ma ette millelegi,” lubas Jarlov. Peagi alustastati Taanis uut uurimist ja hiljuti teatas Danske Bank, et loobub pestud summadelt tulnud kasumist.
    Äripäev sai Jarlovi pärast mitut katset kätte alles möödunud nädala lõpus. Kui alguses oli õhus võimalus vestelda Jarloviga otse, siis peagi ootas pressiesindaja kirjalikke küsimusi, põhjendades palvet Jarlovi puhkusega. Paljudele küsimustele Jarlov siiski ei vastanud.
    Järgneb intervjuu Jarloviga.
    Kes peaks Danske rahapesujuhtumi pärast piinlikkust tundma?
    Ei kommenteeri.
    Kuidas on üldse võimalik, et tuntud pank aastaid rahapesuga tegeleda saab?
    Kuidas väidetav rahapesu aastaid võimalik oli, pole veel selge, sest me ei tea kõiki asjaolusid. Praeguseks on Taani finantsinspektsioon ja Danske Bank järeldanud, et Eesti filiaalis olid rahapesu tõkestamise kontrollis tõsised nõrkused ja vead.
    Danske Banki juhtkond on pikalt viidanud, et põhimõtteliselt on justkui eestlased ainuvastutavad. Kuidas sellesse suhtute?
    Ei kommenteeri.
    Kes peaks Eestis vastutuse võtma?
    Ei kommenteeri. Selle peavad Eesti võimud välja selgitama.
    Kas Danske Banki tippjuhid tegelikult leiavad teie hinnangul, et on eksinud?
    Ei kommenteeri.
    Kas Eesti ja Taani finantsinspektsioon ja uurijad on teinud kõik võimaliku? Nii aastaid varem kui ka praegu.
    Nii palju kui ma tean, siis neid ei tasu süüdistada. Aga Taanis otsitakse ikka veel võimalusi, kuidas Danske Banki vastutusele võtta. See töö ei ole kaugeltki lõppenud. Ma olen veendunud, et antakse endast parim, et juhtumi kõiki aspekte paljastada.
    Eesti filiaalist ja Danske Bankist on sel aastal lahkunud mitu inimest. Kas ja kes veel peaks vastutuse võtma?
    Minu asi ei ole anda isikutele ja organisatsioonidele hinnanguid. Eesti ja Taani võimude ülesanne on välja selgitada, kes vastutavad väidetavate eksimuste eest ja esitada neile siis võimalusel süüdistus. Seejärel on õigussüsteemi asi neid karistada vastavalt seadusele, mis kehtis sel ajal, kui seda rikuti.
    Danske Banki juht Thomas Borgen on öelnud, et ei näe põhjust oma kohast loobuda. Olete sama meelt?
    Ei kommenteeri. Seda peab otsustama Danske Banki juhtkond.
    Miks otsustas Danske Bank teie arvates Eesti filiaalis teenitud kasumist loobuda? Kui suur roll oli avalikkuse survel?
    Suhtun Danske Banki teatesse kui kinnitusse, et nad ei saa enda käes hoida raha, mis on teenitud rahapesult. See lihtsalt ei oleks õige. Vähemalt arvan ise nii ning mul on hea meel, et Danske Bank samamoodi suhtub.
    Kui Danske Bank loobubki kasumist, siis kellele raha läheb ning milleks seda kasutatakse?
    Ei kommenteeri.
    Kas eestlased peaksid osa rahast endale saama, arvestades mainekahju ja seda, et kasum teeniti Eestis?
    Ei kommenteeri.
    Eesti võimud, poliitikud ja pankurid on hoidnud Danske küsimuses madalat profiili. Taanis on vastupidi. Miks nii on?
    Ei kommenteeri.
    Millist informatsiooni olete Eesti kolleegiga jaganud?
    Ei kommenteeri. Ministrite tasemel ei ole informatsiooni jagatud.
    Kuidas on Danske rahapesujuhtum mõjutanud Eesti mainet näiteks investeerimiskeskkonnana?
    Ei kommenteeri.
    Kui saite juunis ministriks, siis ütlesite mõni päev hiljem, et Eestis käinud rahapesu on häbiväärne ja skandaalne. Miks see teema teile tähtis on? Paistab, et see on teile olulisemgi kui teie eelkäijale Brian Mikkelsenile.
    Sest tegemist on väga tõsise juthumiga. Kui rahapesu on sellises ulatuses käinud, paneb see kaalule pangandussektori usaldusväärsuse nii Taanis kui ka mujal. Kõigile on parem, ja mitte ainult pangandussektorile, jõuda asja tuuma ja võimalusel süüdistuse esitamiseni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.