Surm, teemandid ja venelaste Aafrika projekt

Kesk-Aafrika Vabariigis tapeti kolm vene ajakirjanikku  Foto: Reuters
Ave Lepik • 6 august 2018
Jaga lugu:

Kolme vene ajakirjaniku mõrv kauges Kesk-Aafrika Vabariigis – Maailmapanga andmeil maailma kõige vaesemas riigis – tõi avalikkuse ette midagi, mis paistab Kremli järjekordse suurprojektina, seekord on selleks võitlus mõju ja ressursside pärast Aafrikas, kirjutab Bloomberg.

Ajal, kui Hiina on kulutanud mõne kümnendi ja miljardeid dollareid sellele, et Aafrikas kanda kinnitada, laseb Venemaa käiku jõhkrad jõuvõtted ja on valmis minema riskile. Teatud edu on juba ka saavutatud, nendib Bloomberg.

Kolm vene ajakirjanikku, Orhan Džemal, Aleksandr Rastorgujev ja Kirill Radtšenko, läksid juuli lõpul KAVi tegema dokkfilmi sõjalisest erafirmast Wagner. Meedias vahendatud reportaažidest on teada, et see firma on seotud Jevgeni Prigožiniga – Peterburi ettevõtjaga, kellel on tihedad sidemed president Vladimir Putiniga. Prigožin on ka üks 12 venemaalasest, kelle suhtes USA esitas süüdistuse seoses netiuuringute agentuuri sildi all tegutseva trollivabriku rahastamisega, ning kes sattus eriprokurör Robert Muelleri huviorbiiti, kui viimane hakkas uurima Vene jälge 2016. aasta presidendivalimiste ajal.

Militaarne erirühmitus Wagner on saatnud võitlejaid Ukrainasse ja Süüriasse ning väga tõenäoline on ka selle viibimine KAVis ning naaberriigis Sudaanis.

Mitmekülgsed huvid

Märtsis teatas Vene välisministeerium, et Venemaa teeb koostööd KAVi presidendi Faustin-Archange Touadera valitsusega, et kontsessioonilepingu alusel kaevandada maavarasid. Lisaks sellele, nagu väitsid ministeeriumi esindajad, saatis Venemaa KAVi relvi, viis sõjaväelast ning 170 tsiviilkodanikust instruktorit, kes pakuvad sõjaväelist ettevalmistust. Praegu kehtib KAVi suhtes, kus omavahel sõdivad kristlaste ja moslemite rühmitused, ÜRO embargo, kuid Venemaal õnnestus endale välja rääkida erand ja ta sai sinna saata 5200 Kalašnikovi automaati, kergtulirelvi, granaadiheitjaid ja muud sõjatehnikat, kinnitusega, et see läheb kõik ÜRO toetatud režiimi käsutusse.

Maavarade kaevandamiskontsessioonid ja „tsiviilkodanikest instruktorid“ on tõenäoliselt üksteisega seotud tihedamalt, kui väidab Venemaa välisministeerium. Juulis teatas Pariisis asuv uurimisorganisatsioon Africa Intelligence, et KAVi valitsus hakkas pealinna Bangui lähedal kaevandama teemante Lobaye Investi nime kandva firma kaasabil. See ettevõte, nagu väitis Africa Intelligence, on Peterburis asuva M Investi tütar, M Investi asutaja aga on Prigožin. Africa Intelligence teatas ka, et Wagneri võitlejad veavad soomusveokitega teemandikaevandusse vajalikku varustust. Lisaks sellele aitavad Touadera venelastest nõunikud presidendil vaherahu teemal läbi rääkida eri rühmituste vahel.

Mõnede teadete kohaselt tegutses Wagner just samasuguse ärimudeli järgi ka Süürias, kus andis oma võitlejad president Bashar al-Assadi käsutusse, aga vastutasuks sai osa nende naftaleiukohtade ja naftafirmade tulust, mille nad režiimi vastastelt olid vallutanud. Veeburaris põrkusid Wagneri võitlejad Ameerika sõjaväelastega, kui üritasid enda valdusse saada üht naftatöötlusobjekti, kuid pidid kandma raskeid kaotusi, kirjutab Bloomberg.

Ahnuse hävitatud riik

Nii nagu Süürias nafta, on ka KAVi teemandid kaup, millele tavaline ettevõtlus pretendeerida ei saa. 1960ndatel aastatel eksportis KAV aastas poole miljoni karaadi väärtuses teemante, praegu võiks see kogus teha sellest riigist maailma suuruselt seitsmenda eksportija.

Erinevalt naabermaast Kongo DVst, kes on keskendunud tööstuslike teemantide kaevandamisele, on KAVi teemandid juveliirse kvaliteediga. Paraku hävitasid kodusõda ja valitsuse ahnus kogu selle sektori potentsiaali. Märkimisväärset osa teemantidest kaevandatakse senini illegaalselt ja veetakse hõlma all maalt välja. Lisaks sellele kehtib riigis osaline teemandiekspordi keeld.

Riigi teine oluline ressurss on kuld – ja kolm vene ajakirjanikku tapeti siis, kui nad üritasid sõita kullaleiukohta, ilmselt sooviga kontrollida, kas seal on venelasi. Nende mõrvamise asjaolud on siiani segased: auto juht, kellel õnnestus põgeneda, muudab pidevalt oma ütlusi. Kuid kuigi ajakirjanikud ise enam rääkida ei saa, olid nad Venemaal nii tuntud, et kõik see on tõmmanud suure tähelepanu Wagneri tegevusele.

Džemal oli Venemaa üks juhtivaid sõjareportereid ja teda teati julgete reportaažide kaudu 2008. aastal Gruusiast ja 2011. aastal Liibüast, kus ta peaaegu oleks kaotanud jala. Rastorgujev oli režissöör-dokumentalist, keda tunti julgete eksperimentide poolest, kus ta sageli andis oma kangelastele kaamera, et need filmiksid oma igapäevaelu. Ta oli Venemaal 2011-2012 toimunud poliitilistest protestidest rääkiva dokumentaalfilmi „Srok“ (eesti k tähtaeg) kaasautor.

Moskva ametlik udu

Moskvast teatati pärast ajakirjanike tapmist kiiresti, et neil pole sellega mingit seost. Välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova kommenteeris, et mehed vältisid ametlikke kanaleid, ning lisas, et Venemaa „tsiviilinstruktorite“ kohalolek KAVis pole kellelegi saladus. Paraku pole see siiski nii. Kohalikus meedias on olnud juttu, et KAVis viibib märksa rohkem venelasi kui need 170, millest räägib Vene meedia. Vähe sellest, Venemaa pole tunnistanud seost „instruktorite“ ja loodusvarade kaevandamiskontsessiooni vahel.

Need kontsessioonilepingud teevad Venemaast pretendendi ressurssidele, mille vastu on pikka aega huvi tundnud Hiina, kes on ametlikult KAVis 2007. aastast, kui üks hiinlaste ettevõte hakkas seal naftat kaevandama. Seni on Hiinal vähem vedanud kui Venemaal, vaatamata sellele, et nad on maksnud KAVi mitme miljardi dollarise võla ja finantseerinud riigiametnike ettevalmistusprogramme. 2017. aastal peatati Hiina firma naftapuurimisleping ning hiinlastel ei õnnestunud hiljuti jõuda ka samasugusele kokkuleppele nagu on KAVil Venemaaga – saata riiki relvi. Prantsusmaa, kelle endise kolooniaga on tegemist, jälgib suure ohutundega mitte-Lääneriikide kannakinnitamist KAVis.

Putini Venemaa püüdleb endisaegse mõju ja hiilguse poole, selle poole, mis oli omal ajal Nõukogude Liidul. Ja üritab seda arengumaade kaudu – Aafrikas ei piirduta vaid KAViga. Tasub vaadata venelaste teisigi kontsessioonilepinguid näiteks Sudaanis, Tšaadis, Rwandas ja Gabonis. Wagneri ärimudel passib hästi sellesse regiooni, kus jõustruktuuride kohalolek on eduka äri tingimus ja kus küsimused selle kohta, kuidas see äri töötab, võivad lõppeda surmaga, kirjutab Bloomberg.

31. juulil leiti Kesk-Aafrika Vabariigis tapetuna kolm vene ajakirjanikku Orhan Džemal, Aleksandr Rastorgujev ja Kirill Radtšenko, kes olid seal tegemas dokumentaalfilmi Vene erasõjafirma Wagner tegevusest.
31. juulil leiti Kesk-Aafrika Vabariigis tapetuna kolm vene ajakirjanikku Orhan Džemal, Aleksandr Rastorgujev ja Kirill Radtšenko, kes olid seal tegemas dokumentaalfilmi Vene erasõjafirma Wagner tegevusest.  Foto: epa

Kolme ajakirjaniku mõrv

31. juulil leiti Kesk-Aafrika Vabariigis tapetuna kolm vene ajakirjanikku Orhan Džemal, Aleksandr Rastorgujev ja Kirill Radtšenko, kes olid seal tegemas dokumentaalfilmi Vene erasõjafirma Wagner tegevusest.

Allikate teatel tapsid ajakirjanikud tundmatud relvastatud mehed. Kohalikust autojuhil õnnestus põgeneda. Autojuhi sõnul oli ründajaid kümmekond ning nende näod kaetud. Ründajad ei rääkinud tema sõnul kohalikku sango keelt ega ka prantsuse keelt, kuid autojuhi kinnitusel olevat ajakirjanikud nende jutust aru saanud.

KAVi meedia väitel polevat kirjelduse järgi tegu kohalike võitlejate rünnakuga; samuti on üks suuremaid kohalikke võitlejarühmitusi kinnitanud, et selles piirkonnas nende inimesi pole.

Mihhail Hodorkovski ütles oma kodulehel kaastundeavalduses, et ajakirjanikud olid KAVis seoses tema rahastatava projektiga.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt