Danske haihtub Eesti turult

Danske Bank sisuliselt lahkub Eestist, tõdevad siinse pangaturu osalised.

Danske pakib Eestis asjad kokku.
Danske pakib Eestis asjad kokku.  Foto: EPA

Ligikaudu 4000 Eesti ettevõtet on saanud Danske Bankilt teate, et nende arvelduskonto suletakse. Danske Banki kohalike ettevõtete panganduse juht Kaido Rummel ütles, et pank keskendub Balti riikides edaspidi Põhjamaade äriklientide ja rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele. „Lõpetame järk-järgult kliendisuhteid kohalike äriklientidega,“ ütles Rummel.

„Sisuliselt nad ju lähevad minema. Palju neid Skandinaavia kliente siin on,“ ütles endine Hansapanga juht ning Pocopay asutaja Indrek Neivelt. Neivelt lisas, et Skandinaavia kliendid jagunevad siin Swedbanki ja SEB ning mingil määral ka Luminori vahel. „Sisuliselt tähendab see ära minemist.“

Inbanki asutaja Priit Põldoja sõnul paistab samuti, et Danske lahkub turult täielikult. „Nad jäävad ju ainult Põhjamaiseid kliente teenindama, see ei puuduta kuidagi Eesti ettevõtteid. Sellest vaatenurgast nad lahkuvad täielikult,“ tõdes Põldoja. „Eesti või Baltikumi kliendi teenindamise mõttes on minu arusaamine, et nad on lahkumisotsuse teinud, seda juba natuke aega tagasi.“

Jana Kask, Eesti Panga ökonomist

Danske hakkas kõikide Balti riikide jaeturult tagasi tõmbuma mõni aasta tagasi. Eluasemelaenude turul, kus panku tegutses ennegi vähe, kaasnes sellega mõningane konkurentsi vähenemine. Ettevõtete laenuturul on laenuandjate arv ja konkurents märksa suurem, mida peegeldab ka intressimarginaali väike langustrend viimastel aastatel. Seega ei ole Danske praegusel koomale tõmbamisel eeldatavasti suurt mõju pangateenuste pakkumisele Eestis. Ühelt poolt on kodumaised pangad muutunud oluliselt aktiivsemaks ja teiselt poolt on ettevõtete laenunõudlus olnud pigem tagasihoidlik.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu ütles, et kui Eesti ei ole mõnele ettevõttele põhiline koduturg, ongi kogu siinse turu kohta otsuseid teha lihtne ja emotsioonitu. Toomsalu märkis, et Eesti kapital on suuteline ise Eesti turul finantsteenuseid pakkuma. Tema sõnul näevad nad klientide hulgas praegu suurt liikumist ning suurem osa uut panka valivatest klientidest teeb otsuse LHV kasuks.

Ei mõjuta turgu

„Kapitaliturgude mõttes see otsus palju ei mõjuta – kliendid leiavad uue panga ja panganduskeskset finantseerimise maastikku rikastavad kohalikud pensionifondid," ütles Toomsalu.

Põldoja tõdes, et Danske siinse tegevuse kokku tõmbamise mõju on juba ära olnud, sest nad ei ole Eesti jaepangandusturul juba tükk aega osalenud. Lätis ja Leedus müüs Danske jaeäri 2015. aastal Swedbankile. „Ju siis Baltikumi osakaal Danske koguäris oli piisavalt ebaoluline, et mitte edasi pingutada.“

Neivelt meenutas, et Danske sai omal ajal Soome Sampot ostes Baltikumi kauba peale ning sel ajal oli kiire kasvuga Baltikum populaarne. Majanduskriisi tekkides põhjustas Baltikum aga Danskele peavalu. Neivelti sõnul oli Baltikumi osa kogu Danske grupi kasumist alla kahe protsendi. „Nende jaoks oli Baltikumi kasum ja bilansimaht põhimõtteliselt arvutusviga. Ja siis veel tuli see rahapesu ka sinna otsa. Seda jama pole neil vaja lihtsalt.“

Neivelt näeb, et ettevõtete jaoks lähevad odavad kinnisvara tagatisel laenud kallimaks, sest kõige odavama rahaga jäävad tegutsema vaid SEB ja Swedbank. „Ülejäänutel on kõigil omal ressurss kallim kui Skandinaavia pankadel,“ rääkis Neivelt, kuid tõdes, et see puudutab siiski väikest osa sektorist.

Katrin Talihärm, Eesti pangaliidu tegevjuht

Tegemist on Danske Banki strateegia elluviimisega, mida nad rakendavad ka teistel turgudel. Eesti pangandusmaastikku iseloomustab tihe konkurents ning Danske klientidel on alternatiivid pangateenuse saamiseks siinsel turul olemas.

Müüa ilmselt ei õnnestunud

Küsimuse peale, kas Eesti filiaalist annaks Danskel veel midagi maha müüa, ütles Neivelt, et ilma müüa proovimata nad siinset üksust kinni ei paneks. „Ma oleksin väga üllatunud, kui nad seda ei oleks proovinud.“

Põldoja sõnul oli aeg müümiseks juba mõnda aega tagasi ning praegu ei ole sealt ilmselt väga midagi osta. „Seal ei ole ju enam aktiivset äri sees. Paljud kliendid on läinud üle teistesse pankadesse ja panganduse äri ülevõtmine ei ole nii ühetahuline,“ ütles ta ja lisas, et laenuportfelli ülevõtmiseks peab seal olema finantseering ja tootlus omavahel tasakaalus. „Ju need asjad ei ole seal päris nii. See kõik on ka ühtlasi nähtav, kui vaadata Danske panga bilanssi.“

Ühe Äripäeva allika sõnul takistab Danskel Eesti turult lõplikult lahkumist eluasemelaenu portfell, mida ei ole õnnestunud maha müüa.

LHV on varem ostnud Danskelt pensionifondid, kuid seekordse ostuhuvi kohta küsides vastas Madis Toomsalu, et enne millegi ostmist peab keegi soovima midagi müüa.

See turg ei ole enam atraktiivne

Indrek Neivelt tõdes, et võrreldes ajaga, mil Danske Baltikumi tuli, ei ole siinne turg enam atraktiivne. „Ta on atraktiivne nende jaoks, kes siin olemas on, nagu Swedbank ja SEB, mis on ülikasumlikud. Ma arvan, et Swedbankil on tõenäoliselt Eesti turg kolm korda kasumlikum kui nende Rootsi äri,“ ütles Neivelt.

Uute ja väikeste tulijate jaoks pole aga Neivelti sõnul siin midagi ligitõmbavat. „Inimesed on nii kinni vanades pankades, et keegi ei liigu kuskile. Nordea proovis siit 20 aastat midagi saada, ikka ei saanud korralikku mahtu kätte.“

Isegi Taani kliendid pagevad Danskest

Danske Bank on juba pikalt segatud rahapesuskandaali. Danske Eesti filiaali kaudu liikus Taani ajalehe Berlingske andmeil 7,1 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Toimunu uurimiseks on pank ise alustanud kaks juurdlust, pangas toimuvat on korduvalt kritiseerinud ka Taani majandusminister. Kriminaalmenetluse algatas ka Eesti riigiprokuratuur.

Eile vahendas Reuters, et Danske Bank on selle aasta esimese kuue kuuga kaotanud Taanis 28 000 eraklienti. Uuringufirma Voxmeter andmeil on Danske Eesti rahapesuskandaal mõjunud hävitavalt panga klientide kindlustundele, mistõttu on inimesed otsustanud panga teenustest loobuda.

Dansket kasutas Voxmeteri andmeil tänavu juuni lõpu seisuga põhipangana 1,125 miljonit taanlast. Möödunud aasta lõpu seisuga oli see arv 1,153 miljonit. Voxmeteri hinnangud põhinevad 154 000 küsitletu põhjal, statistiline eksimisvõimalus on sealjuures 10 000 inimest. Danske Bank on öelnud, et ei ole Voxmeteri edastatud arvudega päri, vastupidi – panga klientide arv on esimesel poolaastal Taanis hoopis 900 võrra tõusnud.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt