Äripäev • 16. august 2018
Jaga lugu:

Kuidas muutus välismaalaste seadus?

seadus
seadus  Foto: PantherMedia/Scanpix

15. augustil jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, mille kohaselt peab välisriigi tööandja registreerima välismaalase lühiajalise töötamise politsei- ja piirivalveametis, kui välismaalane lähetatakse Eestisse teenuse osutamiseks.

Näiteks kui Poola tööandja juures töötab elamisloa või viisa alusel Ukrainast pärit töötaja ning Poola tööandja lähetab selle töötaja teenuse osutamiseks Eestisse, siis tuleb alates 15. augustist Poola tööandjal registreerida Ukrainast pärit töötaja lühiajaline töötamine Eestis politsei- ja piirivalveametis. Varem puudus välisriigi tööandjal selline teavitamiskohustus, selgitas kaubandus-tööstuskoda.

Eestisse lähetatud välismaalane võib tööle asuda samal päeval, mil tööandja tema lühiajalise Eestis töötamise registreeris. Lisaks nähakse välismaalaste seaduses ette, et sellise lähetamise korral on välisriigi tööandja vabastatud kohustusest maksta välismaalasele Eestis töötatud aja eest vähemalt Eesti keskmist palka.

Kui välismaa tööandja ei ole välismaalase lühiajalist töötamist registreerinud, võib politsei- ja piirivalveamet määrata registreerimiseks uue tähtaja ja teha hoiatuse, milles teatatakse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot, kusjuures esimesel korral ei tohi see ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.

Tutvu muudatustega siin.

Valmimas uus eelnõu

Siseministeeriumil on kavas ka välismaalaste seaduse muudatused. Mitmed planeeritavad muudatused on ettevõtjate jaoks positiivse või neutraalse mõjuga, kuid kõige suuremaks kitsaskohaks olevat sisserände piirarvu probleemi nendega ei lahendata, nendib kaubanduskoda.

Paindlikumad reeglid Eestis töötamiseks

Lihtsamaks muutub juba Eestis viibivatel välismaalaste liikumine tööturul, tekib võimalus töötada lühiajaliselt mitme tööandja juures ühel ja samal ajal ning vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Samuti lihtsustatakse töökoha vahetust sama tööandja juures, tingimusel et ametikohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded on samad, mis esialgsel ametikohal.

Kaubanduskoja hinnangul on selge, et välismaalaste Eestis töötamiseks on oluline luua toetav keskkond, mis võimaldaks vajadusel välismaalastel Eesti tööturul hõlpsamini liikuda. Samas võib mitme tööandja juures üheaegselt töötamine tuua kaasa ebaõiglast konkurentsi, arvestades, et peamisele tööandjale tekib võrreldes teistega rohkem kohustusi, leiab koda.

Kutsuja kohustused lähetatud töötaja puhul

Muudatustega täpsustatakse, et lähetatud töötamise korral on kutsuja kohustused tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse. Seda põhjusel, et välismaalase seaduse mõistes on tööandja just Eesti tööandja, kelle juures välismaalane tööle asub, kuigi leping võib olla sõlmitud välismaa ettevõttega. Tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle (sh lühiajalise töötamise registreerimisel ja tööandjal, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse), peab ka tema eest vastutama, vajaduse korral majutama ja tagama ülalpidamise, ning juhul, kui riigil tuleb isik sunniga välja saata, siis  katma ka need kulud. 

Kaubanduskoda on öelnud, et ei toeta muudatust, millega on kutsuja kohustused sellel ettevõttel, kes on Eestis ja kelle juurde isik tööle lähetatakse. Kuna Eesti ettevõtja on töö tellija, mitte välismaalaste tööandja, siis ei peaks Eesti ettevõtja ka vastutama välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste täitmise eest.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt