Porto Franco läheb maksma oodatust rohkem

Juhi sõnul on projekti finantseerimiseks tehtud koostööd nii Eesti kui välismaiste pankadega ja jõutud lahenduseni, et arendust finantseerib pankade konsortsium. Kuigi leping pole veel allkirjastatud, moodustab pankade osa Tederi kinnitusel veidi üle poole projekti maksumusest.

Kui mõni aeg tagasi oli juttu, et arendusse panustavad ka Eesti pensionifondid, siis tänaseks on sellest loobutud. “Eks põhjus on suhteliselt lihtne – pensionäride rahaga ei saa võtta nii palju riske, kui kinnisvaraarendus endas kätkeb,” märkis Teder. “Küll on aga mitmed pensionifondid öelnud, et kui me jõuame nii-öelda kinnise karbi staadiumi ehk juba rahavoo staadiumi, siis on nad kindlasti huvitatud projekti sisenemisest,” lisas ta.

Projekti tasuvust saab Tederi sõnul hinnata mitmel erineval moel, kuid selle sisemine tasuvuslävi (IRR, Internal Rate of Return – toim.) võiks tema sõnul olla üle 20%.

Porto Francos on kokku 150 000 m² brutopinda, millest kaubanduspind moodustab 33 000 m², hotell 8500 m² ja kontorid 25 000 m². Kortereid sinna Tederi sõnul teadlikult ei rajatud. “Porto Franco kontseptsioon on olnud algusest peale teenida investoritele pikaajalist tootlust. Otsustasime kohe ära, et me ei müü sealt mitte ühtegi ruutmeetrit kolmandatele isikutele,” põhjendas Teder. Lisaks on Tederi kinnitusel tegemist rendikinnisvara projektiga ja ärikinnisvara on tema hinnangul elukondlikust kinnisvarast parema tootlusega.

Tallinna ärikinnisvara turul Teder ülepakkumist ei näe. Porto Franco eeliseks peab ta nii asukohta, piisavaid parkimiskohti kui ka lahtikäivaid aknaid ja sisehoove. Ka kaubanduspindadele on Tederi sõnul juba tahtjaid, kuid nende nimesid ta veel avalikustama ei soostunud.

Porto Franco äri-ja vabaajakeskuse projekteerimis-ja betoonitööd tegid Nordecon Betoon OÜ ja Kontek Int AS. Lepingu maksumus oli 31 miljonit eurot pluss käibemaks. Vaata galeriid ehitustöödest siin.