Palgad tõusevad eri kiirusel

Eesti lipp riputatakse vabaduse väljakule 20.augusti tähistamiseks.  Foto: Andras Kralla
Kristjan Pruul • 28. august 2018
Jaga lugu:

Maksuameti andmetel aeglustus mediaanmakse kasv 5,6 protsendile, mitme analüütiku hinnangul võib selle taga näha aeglasemalt kasvavat madalapalgaliste palka.

"Maksuameti andmed palgagruppide kohta aasta esimesel poolel näitavad, et tulumaksureform võis alandada brutopalga kasvu madalamatel palgatasemetel (neil, kes maksureformist võitsid) ja kiirendada brutopalga kasvu neil, kes reformist kaotasid,“ ütles Swedbanki majandusanalüütik Liis Elmik.

Sarnasele trendile juhtis tähelepanu ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste, kes märkis, et keskmisest madalama palgaga tegevusalades, nt haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, on palgakasv aeglustunud vaatamata tööjõu puudusele.

„Selle taga võib olla nii alampalga varasemast mõõdukam tõus kui ka tulumaksureformi mõju, mis suurendas tulumaksujärgset sissetulekut enam just keskmisest madalama töötasuga inimeste puhul. Kokkuvõttes tähendab see, et madalama palgaga töötajate sissetuleku kasv on majanduse keskmisest kiirem tulumaksukoormuse vähendamise tõttu, kuigi brutopalga ehk maksueelse palga kasv on aeglane,“ kommenteeris ta.

See võib tähendada pikaajalise trendi muutumist. Suvel ütlesid Eesti Panga analüütikud, et kui võrrelda palkade kasvu alates 2013. aastast, siis on madalapalgaliste töötasu on suurenenud kiiremas tempos. Kuni 500 eurot teeniva inimese palk kasvas möödunud aastal 10 protsenti, kuni 1000 eurot teenival inimesel aga pea 8 protsenti. Kõrgemapalgalise, näiteks üle 2000 euro teeniva inimese palk kasvas napilt üle 6 protsendi.

Viimased aastad on palgaerinevust korralikult vähendanud

Pikaajalisele trendile rõhus Eesti Panga analüütik Orsolya Soosaar ka esmaspäeval, kui märkis, et viimaste aastatega on Eestis palgaerinevused ja palgavaesus vähenenud. Sellele on tema sõnul kaasa aidanud mitu aastat kestnud miinimumpalga kiire tõus ning peretoetuste suurendamine.

Samas madalapalgaliste palgatõusu aeglustumist ainult tulumaksureformiga seletada ei saa, sest paljud inimesed ei ole lasknud kuigi suurt tulumaksuvaba miinimumi deklareerida kartuses, et aastas tekib ennustamatuid tulusid, mis viiksid sissetuleku sellisele tasemele, kus tuleks hakata maksu- ja tolliametile juurde maksma.

Teiseks võiks aeglasema palgatõusu taga otsida ka ümbrikupalkade mõju. Liis Elmiku sõnul tänavuse aasta ümbrikupalkade kohta veel hinnanguid ei ole, kuid eelmise aasta kohta avaldas Konjunktuuriinstituut andmed, mille järgi täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud. "Uuringu järgi sai ümbrikupalka 2017. aastal 13 protsenti töötajatest, mis on võrreldes 2016. aastaga 5 protsenti rohkem," märkis ta.

Maksu- ja tolliameti hinnangul vähemalt esimese kvartalis andmed ümbrikupalkade kohta midagi sellist ei näita. „2018. aasta alguses jätkus varasem trend – väiksemates vahemikes isikute arv langeb ning samal ajal suuremates vahemikes isikute arv kasvab, mis annab kinnitust jätkuvale palgakasvule. Pigem võiks järeldada, et maksuvaba tulu põhimõtete muutus ei ole kaasa toonud palgaväljamaksete varjamise või vähendamise kasvu,“ kinnitas ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Rainer Laurits.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel kasvas 2018. aasta teise kvartali mediaanväljamakse 5,6 protsenti, 1014 eurole. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 2 009 748 082 eurot ja väljamakse tehti 567 786 inimesele.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta teises kvartalis 1321 eurot, tõustes eelmise aastaga võrreldes 6,4 protsenti, teatas statistikaamet.

Statistikaamet arvutab keskmist palka, mis on taandatud täistööajale. Maksu- ja tolliamet töösuhtega seotud väljamakseid. Samuti on kahe ameti andmetes kuu aja pikkune nihe: statistikaamet arvutab tekke- ja maksu- ja tolliamet kassapõhiselt.

Puhkused muutsid palgadünaamikat

Veel võis suvist palgadünaamikat mõjutada inimeste soov muuta puhkusetasude väljamaksmist. „Uus tulumaksusüsteem muutis puhkuseraha väljavõtmise enne puhkuse algust koos jooksva kuu palgaga ebasoodsaks, sest ajutiselt suur töötasu laekumine vähendab tulumaksuvabastuse suurust,“ ütles Soosaar.

Tema sõnul viitavad andmed sellele, et võrreldes eelmise aastaga lepiti tööandjaga sagedamini kokku ühesuurustes kuistes väljamaksetes. „Tegevusaladest aeglustas see muudatus märgatavalt palgakasvu hariduses. Järgmises kvartalis võib seevastu oodata kiiremat palgakasvu, sest inimestele laekub puhkusekuudel rohkem töötasu kui eelmisel aastal,“ lisas ta.

Palgatõusu edasist aeglustumist oodata ei ole

„Kiire majanduskasv on toonud kaasa suurema nõudluse tööjõu järele. Samas rakendamata tööjõuressurssi on turul järjest vähem. Tööjõupuudus süveneb, kuna töökäsi vajatakse rohkem, kui neid on turul pakkuda. Seetõttu püsib palgakasv kiire ka edaspidi,“ märkis Liis Elmik. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7 protsenti ja 2019. aastal umbes 6 protsenti.

Põhjamaade majandusprognoosis märkis SEB analüütik Mihkel Nestor aga, et kõige akuutsem on see madala efektiivsusega sektorites, mis tähendab, et puudu on odavast tööjõust, mitte kvalifitseeritud töötajatest. Veel juhtis Nestor tähelepanu asjaolule, et väga häid lahendusi tööturule ei paista juba sellepärast, et sündimus Eestis kahanes drastiliselt just 1990ndate keskel, mis tähendab, et Eestis on varasemast vähem just neid inimesi, kes praegu tööturule sisenevad.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt