Palgakasv aeglustus veidi

Suurematest tegevusaladest oli keskmisest kiirem palgakasv 13,7 protsendiga hulgi- ja jaekaubanduses ning 8,4 protsendiga ehituses. Ehituse palgakasv kiirenes pärast mitmeaastast seisakut eelmise aasta alguses koos ehitusaktiivsuse tõusuga, kuid püsib ehitusmahtude kasvu ning tööjõu nappust arvestades siiski mõõdukana. Hulgi- ja jaekaubanduse puhul veab praegu palgakasvu mootorsõidukite müügi ja remondi valdkond, kus müügimahud kasvavad hoogsalt.

Keskmisest madalama palgaga tegevusalades, nt haldus- ja abitegevuses ning majutuses ja toitlustuses, on palgakasv aeglustunud vaatamata tööjõu puudusele. Selle taga võib Lõhmuste sõnul olla nii alampalga varasemast mõõdukam tõus kui ka tulumaksureformi mõju, mis suurendas tulumaksujärgset sissetulekut enam just keskmisest madalama töötasuga inimeste puhul. Kokkuvõttes tähendab see, et madalama palgaga töötajate sissetulekute kasv on majanduse keskmisest kiirem tulumaksukoormuse vähendamise tõttu, kuigi brutopalga ehk maksueelse palga kasv on aeglane.

"Majanduskasvu aeglustumise jätkudes võib oodata ka palgakasvu aeglustumist, kuigi suvekuudel võime näha statistilist palgakasvu kiirenemist puhkusetasude väljamaksete nihkumise tõttu," ütles Lõhmuste. "Kuigi tööealise rahvastiku vähenemine jätkub, võib tööjõupuudust leevendada juuli keskpaigast rakendunud välismaalaste seaduse muudatus, mis lubab lühiajalise töötamise korral Eestis viibida kuni aasta senise üheksa kuu asemel."