Birjo Must • 30. august 2018
Jaga lugu:

Karotam: Riia büroopinnad on väga atraktiivsed

Kasutasime võlakirjade emiteerimisest saadud raha laenude vähendamiseks ja peame lähiaastatel atraktiivseimaks Riia büroopindade turgu, rääkis Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam börsikella helistamas.
Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam börsikella helistamas.  Foto: Andras Kralla

Alates tänasest saab Nasdaq Balti võlakirjanimekirjas kaubelda investeerimisfondi Baltic Horizon Fund võlakirjadega. Võlakirjaemissiooni väärtus kokku on 30 miljonit eurot ning ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot. Tegemist on viieaastase tähtajaga tagamata võlakirjaga, mille kupongimäär on 4,25% aastas.

Karotami kinnitusel tehti suunatud võlakirjapakkumine institutsionaalsetele investoritele Baltikumist ja suurimad investorid olid pensionifondid ning kindlustusseltsid Eestist ja Leedust. Kõige suurem investor oli seekord LHV pensionifondid. Kui aga osakuomanikke on fondil üle 4000, siis võlakirjaomanikke vaid kaheksa.

Miks aga otsustati seekord emiteerida just võlakirju? “Võlakirja andsime välja kahel põhjusel – esiteks tahtsime vähendada pangalaenu hulka meie süsteemis ehk maksime väikese osa pangalaenust tagasi, saime amortisatsioonigraafikutest lahti ja tänu sellele jäi fondi rohkem raha. Selle raha eest, mida me iga kuu pankadele laenumaksena ei tasu, plaanime teha järgmistel aastatel laiendusi,” rääkis Karotam, kelle kinnitusel võib kindlalt öelda, et järgmisel aastal läheb lahti Postimaja ja Coca-Cola Plaza laiendamine ehk kokkuehitamine.

Kuula intervjuud alates 34:34.

“See asukoht on meie jaoks pikaajaliselt ülioluline ja see saab kindlasti olema kõige suurem objekt meie fondis,” sõnas fondijuht.

Riia on üliatraktiivne

Kevadel ütles fondijuht Äripäevale, et Postimaja jääb fondi viimaseks suuremaks investeeringuks ja kõrgete kinnisvarahindade tõttu keskendutaksegi olemasolevatest objektidest saadava rahavoo suurendamisele. Hiljuti ostis aga fond Riias 21 miljoni euro eest büroohoone ja ka Vilniuses väiksemaid kinnistuid.

Fondijuhi kinnitusel on suund jäänud samaks. “Riia büroohooned on riski-tulususe poolest ühed atraktiivsemad investeeringud Baltikumis. Oleme jätkuvalt kriitilised selliste objektide ostmise suhtes, mis muudavad fondi struktuuri. Riia investeering oli portfelli mõistes suhteliselt väike, kuid see aitas tugevdada portfelli selgroogu. See oli olemasolevate vahendite hea ärakasutamine ja tugev rahavoo investeering,” põhjendas Karotam.

Riias on Karotami sõnul kümme aastat olnud patiseis ja on uskumatu, et suurem areng hakkab seal toimuma alles nüüd. Sellepärast olevat seal just büroosegmendis palju eestlastest ja leedukatest arendajaid. “Näeme oma objektide puhul, et rentnikel pole seal kuhugi minna ja nad on nõus maksma kõrgemat renti, et neid jumala pärast sealt ära ei saadetaks. Ma olen järgmise 3–5 aasta perspektiivis just Riia büroohoonete suhtes positiivselt meelestatud,” kinnitas Karotam.

Oodatakse häid pakkumisi

Samas vaadatakse fondijuhi kinnitusel jätkuvalt ringi ka Tallinnas. “Objekte on müügis väga palju, aga ootused on väga kõrged. Kui mõnel arendajal tundub, et müügiga on kiire ja tootlus on hea, siis võib meile alati helistada,” naljatles Karotam. Mängime ka sellist kassi-hiire mängu, ei saa ju kohe pakkuda seda, mis tahetakse, lisas ta.

Kaubanduse puhul on Karotami sõnul lähiaastatel väga huvitav näha, kuidas Tallinnas, Riias ja Vilniuses uusi pindasid turule tuleb ja kes on langejad. “Supp on viimastel aastatel jäänud tõepoolest lahjemaks ja inimesed jagunevad kõigi keskuste vahel. Kokkuvõttes on kaubandus suhteliselt stabiilne, vähemalt praegu. Järgmise aasta jooksul võib aga küll olla suur surve mõnes kohas renditasemele ja ka käibele. Sest ega meil inimesi juurde ei tule, aga pinda tuleb juurde,” lausus ta.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt