Kust võib tulla Eesti majandusele löök?

Järgneb Swedbanki majandusprognoosi kokkuvõte.

Kuigi Euroopa majanduse taastumine jääb USA omale alla, on majanduskasv tugev ning töötuse määr jõudmas finantskriisi eelsele tasemele. Selle tulemusel on keskpangad alustanud rahapoliitika normaliseerimist, milles on kõige kaugemale jõudnud USA Föderaalreserv.

Üldjoontes on maailmamajandus praegu tugevam kui 2008. aastal, kuid riske on arvukalt. Populismi levik on tõusuteel nii Euroopas kui ka USAs ning mitmel areneval turul on autokraatlik võim oma positsiooni majanduslikul ja poliitilisel maastikul tugevdanud. Seega mõjutab majanduse väljavaadet paljuski see, kui kiiresti ning millise ulatusega vilets majanduspoliitika, mille üheks näiteks on protektsionismi levik, võib majandust mõjutada. Meie hinnangul jätkab majandus lähiajal tugevat kasvu ning on vaatamata rahutule poliitilisele keskkonnale vastupidav. Tegelikkuses suurendab selline majanduspoliitika aga riske ning ohustab pikaajalist kasvu väljavaadet.

Vaatamata kiirele palgakasvule on jaekaubanduse ja eratarbimise mahukasvud aeglustunud. Tagasihoidlikul tarbimisel on mitu põhjust: hinnatõus, suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus.

Järgmisel ja ülejärgmisel aastal netopalga reaalkasv meie hinnangul aeglustub oluliselt, mistõttu prognoosime ka lähiaastateks mõõdukat, ligikaudu kolmeprotsendilist eratarbimise kasvu.

Tarbijahindade kasv aeglustub

Sel aastal kasvavad tarbijahinnad energia kallinemise ja aktsiisimäärade tõusu tõttu sama kiiresti nagu möödunud aastal (3,4%). Järgneval kahel aastal hinnakasv aga aeglustub - 2019. aastal kolme ja 2020. aastal 2,5 protsendini. Järgmisel aastal on aktsiisimaksude kergitamise tõttu suurima kasvuga alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnakasv. Lisaks kergitavad inflatsiooni toidu, transpordi ja eluaseme kallinemine.

Välisnõudlus nõrgeneb

Vaatamata sellele, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordikasv on aeglustunud, kiirenes ekspordikasv selle aasta esimeses pooles. Kasv ei olnud aga laiapõhjaline. Meie hinnangul välisnõudlus järgmisel kahel aastal mõnevõrra nõrgeneb, mistõttu Eesti ekspordimahu kasv võib aeglustuda.

Kuigi Eesti eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime jätkuvalt halveneb, on kompenseerinud seda osaliselt kaupade suurenenud lisandväärtus, mistõttu saavad ettevõtted välisturgudel ka kõrgemat hinda küsida. Nii ongi Eesti kaupade ekspordi osakaal meie suuremate kaubanduspartnerite turgudel viimase 10 aasta jooksul tõusnud.

Kodumaise lisandväärtuse kasvule koguekspordis on aidanud kaasa ka teenuste ekspordi osakaalu tõus. Üheks peamiseks riskiks ekspordi väljavaatele on ootamatu välisnõudluse halvenemine - näiteks võib Eesti kui avatud majandusega riik saada löögi protektsionismi levikust maailmas.

Ettevõtted vajavad investeeringuid

Investeeringute osakaal SKPs on langenud vähemalt viimase paarikümne aasta madalaimale tasemele, mis on vähendanud ka Eesti potentsiaalset majanduskasvu. Kuna meie prognoosi järgi tööhõive kasv lähiaastatel peatub, jäävad majanduskasv ja konkurentsivõime järjest enam sõltuma tootlikkuse tõusust. Tootlikkuse tõstmiseks vajavad ettevõtted aga rohkem investeeringuid.

Kuigi valitsussektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel aastal aeglustuma, on nende möödunudaastane tõus kergitanud investeeringute taset ning selle sektori investeeringute osakaal SKPs peaks tõusma. Rail Baltica ehitus annab 2020. aastal täiendava efekti investeeringute kasvule nii avalikus kui ka erasektoris.