Langus juba päral

Kui kevadel sai värisetud USA börside napilt 5% languse pärast, siis mitu riiki võib selle peale tänavu vaid õlgu kehitada. Päris paljud suured börsid on alates aasta algusest langenud üle 20% – korralik kukkumine. Laialt levinud arusaama järgi võib börsidel korrektsioonist rääkida siis, kui toimub juba 10% odavnemine.

Kõige kehvemini on käinud Hiina börside käsi. Alates aasta algusest on Shenzheni indeks kukkunud 23%. Peaaegu samas suurusjärgus on kukkunud ka Shanghai börs. Põhjuseid ei tule kaugelt otsida: kaubandussõda USAga kogub tuure, tolle on seni lubatud kehtestada 50 miljardi jagu, aga räägitakse ka 200 miljardi dollari väärtuses karistustollidest.

Kaubandussõda survestab praegu valusalt just Hiina väiksemaid tootjaid ja äriaktiivsuse kasv oli augustis viimase 14 kuu aeglaseim. Teisalt on renminbi dollari suhtes aastaga 5% odavnenud ning Hiina keskpank näib olevat võtnud sihi rahvusvaluutat ka odaval tasemel hoida – see muudab Hiina kaubad odavamaks ja seega maailma ostjatele atraktiivsemaks. Keskpanga otsus tuli pärast juulikuist statistikat, mis näitas, et eksport kahanes 8,3%.

Hiina probleemidest pole puutumata jäänud ka suured tuntud Hiina aktsiad nagu Baidu, Alibaba või Tencent. Viimane on aastaga odavnenud 20%. Minul on Hiina juba jupp aega jälgimisnimekirjas ja küsimus on, kas allahindlust on juba piisavalt saanud või saab veel soodsamalt. CNBC kirjutas, et osa investoreid on leidnud imerelva kaubandussõja vastu justnimelt Hiina valitsusvõlakirjades, sest need ei käi sama jalga teiste varadega ning – nagu arvab investeerimispank J.P. Morgan – säilitab turbulentsetel aegadel rahu.

Poliitika ja halvad otsused

Teine palju valu ja vaeva näinud börs on Türgis, kus USA presidendi Donald Trumpi ja Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani vägikaikavedu vangistatud pastori pärast, kontrollimatu inflatsioon ja kehvade võlgade suur osakaal on pannud investorid välja tõmbuma. Börs on tänavu kukkunud pea 19%. Kirjutasin juba varem, miks ma sealt eemale hoian.

Kehvasti on käinud ka Omaani börsil, mis kukkunud 13%. Seda hoolimata börsi elavnemisest, sest teises kvartalis toimus seal lausa üheksa IPOt, millega kaasati ligi 0,9 miljardit dollarit. Vähem üllatab siin Argentina, kus parasjagu käsil suured kokkuhoiureformid, millega president Mauricio Macri püüab IMFi südant pehmendada ja 50 miljardi dollari suuruse laenupaketi kiiremas korras riiki tuua. Argentina peeso on üks valuutasid, mille nõrkus on maailma majandusanalüütikud muretsema pannud: valuuta on tänavu dollari vastu odavnenud 50%. Kardetakse, et arenevate turgude valuutade nõrkusest – peesost, ruupiast, randist ja teistest – alguse saanud langus võib üle kanduda aktsiaturgudele ja sellega suure kukkumise kaasa tuua.

Soome parimate seas

Nii nagu eelmisel aastal, leiab parimate börside esikohalt Venezuela, kus börs tõusis enam kui 24 000%. Tegu on aga anomaaliaga, mille on põhjustanud katastroofiline olukord riigis, kus inflatsioon on jõudnud miljoni protsendini ning investor peaks sealt heaga eemale hoidma. Paremuselt järgmine on Ukraina börs, mis tänavu tõusnud 67%. Üks suurimaid tõusjaid on seal lennukiosade tootja Motor Sich, mis on sattunud skandaali Hiina ülevõtmisplaani tõttu.

Tublit 10% minekut on näidanud Soome, täpsemalt 25 parimat Soome ettevõtet koondav indeks, kus on enam kui 30% tõusnud sellised tegijad nagu Neste, Fortum ja UPM-Kymmene. Ka vanameister Nokia on enam kui 20% kosunud.

Seevastu Tallinna börs, mis möödunud aastal oli priimuste seas, on tänavu viletsam tegija. Aasta algusest on indeks langenud 1,3%. Selle taga on suuresti Tallinki kevadine kukkumine, kui sai teatavaks, et ettevõttele uusi kosilasi ei tule. Tallinnast enam on langenud Riia börs, 3,2%. Seevastu Leedu börsil on näha uut hingamist ja indeks on maailmas tublimate seas. Tänavu on indeks tõusnud enam kui 6%.