Rootsis algas kohtuasi Telia hiigelaltkäemaksu asjas

Väidetavalt sai Islom Karimovi tütar Gulrana Karimova Telialt ligikaudu 300 miljoni euro ulatuses altkäemaksu, kui ettevõte usbekistani laienes. See on Rootsi suurim altkäemaks, kui süüdistus kinnituse leiab.

Rootsi riigile kuulub Teliast 37 protsenti.

Süüdistatavatena on kohtus Telia endine tegevjuht Lars Nyberg, ettevõttes töötanud jurist ja Euraasia tegevust juhtinud soomlane Tero Kivisaari. Neid süüdistatakse altkäemaksu andmises ulatuses, mille eest karistuseks võib olla kuni kuueaastane vanglakaristus. Kõik süüdistatavad on süüdistused tagasi lükanud.

Esimesel kohtupäeval andis selgitusi Kivisaari, kes pidas Telia poolt läbirääkimisi Usbekistani laienemiseks. Süüdistaja sõnul hoidis Kivisaari Telia juhtkonna eest saladuses, et ettevõtte tegelik koostööpartner on eksdiktaatori tütar Karimova. Tõestuseks toob süüdistaja e-kirju aastast 2007, kus Karimovat nimetatakse „usbeki partneriks“, „daamiks“, „tütar G-ks“ ja „Gulnara Karimova telekomi esindajaks“. Süüdistuse järgi eeldas äritegevuse alustamine altkäemakse Karimovale, altkäemakse anti selle järgi aastatel 2007–2010.

Kaitse sõnul ei mäleta Kivisaari neid kirju ja kogu korrespondentsi ta ei lugenud ka. Tema sõnul polnud Kivisaaril võimalik selgitada, kes tema kohalik partner oli. Lisaks on nad märkinud, et Karimovale altkäemaksu andmisest poleks mingit kasu olnud, sest tal polnud ametlikku võimu tegevuslubade väljaandmisele.

Kohtuskäimisele eelnes kuus aastat uurimist, dokumente on 30 000 lehekülge. Süüdistuse järgi anti üle esimene meelehea, kui Telia tahtis Usbekistani laieneda. Selleks läks vaja kohalikku partnerit ja erilisi lube.

Usbekistan ja Euraasia olid ärile eriti ahvatlevad oma meeletute kasvuvõimalustega. Mõnes kohas polnud veel mobiiltelefone nähtudki. Esimene leping sõlmiti 2007. aastal, sellele järgnesid teised.

Telia ostis vajalikud litsentsid Takilanti-nimeliselt riiulifirmalt, mida esindas tollal 22aastane naine nimega Gayane Avakyan. Ettevõte oli registreeritud maksuparadiisina tuntud Gibraltarile. Läbirääkimistel osales Takilanti poolt ka Vene ärimees Bekzod Achmedov, kes tegutses Uzbekistani konkureerivas telekomifirmas MTS. Uurimise andmetel kuulus firma siiski eksdiktaatori tütrele Karimovale.

Ettevõte sai Telia esimeseks partneriks Uzbekistanis ja partneriks kohalikus operaatorfirmas Ucellis. Praegu on Takilanti varad külmutatud.

Juba esimese tehingu järel kerkisid üles kahtlused sidemetest Karimovi valitsusega. Rootsi riikliku raadio SVT „Pealtnägija“-sarnane saade „Uppdrag granskning“ paljastas 2012. aastal seose Takilanti ja Karimovi vahel. Samal ajal külmutasid ametivõimud Karimovi kontod Rootsis ja Šveitsis.

Teliale on selle olnud suur mõju. Tegevjuht Nyberg pidi firmast lahkuma aastal 2013, kui õigusfirma tehtud uurimine leidis ettevõtte äritaktikas puudujääke ja ka kuriteo võimalikkust ei välistatud. Ettevõte sai ka uue nõukogu ja selle esimees Anders Narvinger sunniti lahkuma. Telia praeguse tegevjuhi Johan Dennelindi ja nõukogu esimehe Marie Ehrlingi asjaks sai ettevõtte puhastamine.

Telia on juba pidanud maksma 8 miljardi Rootsi krooni ehk ligikaudu 800 miljoni euro suuruse trahvi Ameerika ja Hollandi ametivõimudele, andma tagasi Usbekistanist saadud kasu ja kirjutama korstnasse miljardite kroonide eest tehtud investeeringuid uuele turule sisenemiseks.

Äsja alanud kohtuprotsessil nõutakse Telia tollastelt juhtidelt ka isiklikku vastutust.

Ka suurejooneliselt elama harjunud Karimova käsi ei käinud hästi. Tema vara on külmutatud ja naine ise istub praegu kuuldavasti vanglas. Ametlikult määrati talle viie aasta pikkune vanglakaristus muu hulgas maksukuritegude ja väljapressimise eest. Ajal, mil Karimova oli vanglas, suri tema isa aastal 2016, mis olevat tema olukorda raskendanud.

Karimova jõudis enne vanglasse jõudmist teha suurt raha. Ainuüksi teleoperaatorid Telia, Vene-Norra Vimpelcom ja Vene MTS maksid talle kuuldavasti 600 miljonit eurot, millest suur osa jõudis Šveitsi pangakontole. Karimoval oli ka teisi sissetulekuallikaid. Ta tegutses muu hulgas moeloojana, poptähena ja ÜRO saadikuna ja talle kuulus kindlus Pariisi lähedal.

Teliat kahtlustatakse altkäemaksu andmises ka Aserbaidžaanis, kus ta Rootsi meedia väitel on maksnud presidendi perekonnale sadu miljoneid eurosid. Juhtumist hakati ka uurima, kuid aasta hiljem uurimine lõpetati.

Usbekistani juhtumi kohtuasi tõotab tulla pikk ja keeruline, otsust on oodata aastavahetusel.