Logistikafirma tegi rüütliordude muuseumi

Wett Eesti tavaäri on veoste ekspedeerimine, kaubavedu maanteel, kinnisvara üürilendmine ning toitlustuskohtade pidamine. Käivet tegi firma kokku 3,5 miljonit eurot, mida oli 10,4% enam kui aasta varem.

Kõige rohkem tulu teenis kontsern Eestist, kus pandi tasku 1,6 miljonit eurot. Soomest teeniti 974 000 euro ning Leedust 305 000 eurot. Taanis ulatus tulu 203 000 euro juurde. Käivet tehti ka näiteks Saksamaal, Rootsis, Poolas, Hollandis ja Austrias.

Kui vaadata käivet aga tegevusalati, on vaatepilt kirju. Enim tõi firmale tulu 1,9 miljonit eurot kaubavedu maanteel, millele järgnes 1,1 miljoniga veoste ekspedeerimine. Samas aga teeniti näiteks kinnisvaraäris 193 000 eurot, toitlustuses 51 100 eurot ning markide ja müntide jaemüügist 16 700 eurot.

Wett Eesti puhaskahjum oli mullu 3,8 miljonit eurot, samas kui aasta varem oldi 956 000 euroga plussis. Kahjumist 67% ehk kokku 2,5 miljonit eurot andsid valuutade, täpsemini USA dollari ebasoodsad kõikumised.

“Ettevõtte majandussituatsiooni halvenemine hakkas juba 2015. aasta lõpupoolest, mis oli tingitud kõigepealt suure pikaajalise rahvusvaheliste veoteenuste ja veoste ekspeedeerimise lepingute lõpetamisest,” kirjutas juhatus aruandes.

2017. aasta lõpus oli näha aga kaubavedude osas turu väga tugevat hinnasurvet ning võeti vastu otsus hetkel mitte tegeleda kahjumlikus ärisektoris ning lõpetada ajutiselt tegevus veonduse osas. “Eelkõige oli selle otsuse aluseks asjaolu, et ettevõte oli juba kaks aastat järjest teeninud kahjumit antud tegevusest,” selgitas juhatus.

Investeeringuid tegi Wett Eesti mullu hoolega ning paigutas põhivaradesse 4,2 miljonit eurot. Sellest koguni 2,9 miljonit eurot läks uuele tegevusaladele. Nimelt käivitas firma Tallinna Rüütliordude Muuseumi, mis haldab Põhjamaade suurimat faleristikakogu. Kollektsioonis on mitme tuntud ordu ja vennaskonna ordeneid ning kogus on majandusaasta aruande järgi ka äärmiselt haruldasi eksponaate, mis on seotud ajalooliselt väga oluliste isikute ja sündmustega.

Eesti Päevaleht kirjutas mullu septembris, et muuseumi kogusse kuulub teiste seas Vene tsaarile Peeter I-le kuulunud Valge Kotka orden, mille kinkis talle Poola kuningas. Päevalehe andmetel oli orden aastakümneid teadmata kadunud ning arvati olevat enamlaste hävitustöö ohvriks langenud. Artikli järgi on kõige kallimad esemed muuseumis väärt enam kui miljoni. Muuseumist teeniti mullu käivet aga vaid pisut üle 18 000 euro.

Uue tegevusalana alustas Wett Eesti ka restoranide ja toitlustukohtade pidamisega, millesse investeeriti üle 857 000 euro. Sellest valdkonnast loodab ettevõte esimese tegevusaasta jooksul teenida käivet ligikaudu miljon eurot.

Wett Eestis töötas mullu keskmiselt 65 inimest, kelle palgakulu oli 940 000 eurot. Ehkki töötajate arv on 2016. aastaga võrreldes 19 inimese võrra langenud, on palgafond mõne tuhande euro võrra isegi tõusnud. Mullu oli Wetti töötajate keskmine brutokuupalk kuus umbes 1205 eurot.

Wett Eestist 51% kuulub Wett Finland OY-le, mis avalikkusele teadaolevalt on Glushchuki kontrolli all. Ukraina ettevõtjale kuulub eraisikuna firmast ülejäänud 41%. Glushchuk oli mulluses Äripäeva Rikaste TOPis 86. positsioonil.

Wett Eesti OÜ maksab omanikele ka kokku 500 000 eurot dividendi. Sellest saab Wett Finland OY seega 255 000 eurot ning Glushchuk eraisikuna 245 000 eurot.