Ehk olulisemgi on tuleva aasta prognoos, mille järgi koostatakse ka järgmise aasta riigieelarve. Kui kevadel ootas riik, et majandus kasvab 3,2 protsenti, siis nüüd oodatakse rahulikumat, kolmeprotsendilist kasvu. Kommertspangad ootavad järgmise aasta majanduskasv on siiski toekam, pigem 3,2-3,6 protsenti.
"Kevadises riigi eelarvestrateegias on kokku lepitud, et eelarve tehakse struktuurses tasakaalus ning kuna tulu- ja kuluprognoosid on suve jooksul veidi muutunud, siis tuleb valitsusel selle eesmärgi saavutamiseks lähinädalatel tööd teha,“ kommenteeris Tõniste.
Aastatel 2019–2022 püsib Eesti majanduskasv 3 protsendi lähedal. Pärast eelmisel aastal toimunud kasvu kiirenemist areneb majandus edaspidi jõukohasemas tempos.
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on 0,8 protsendiga SKPst ülejäägis. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud.
Palgale saab lisa, aga ka hindadele paistab kasv
Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1385 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Ministeeriumi hinnangul palgatõus majanduskasvu suhtes liiga kiire ei ole.
Tarbijahinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ning maksumuudatustel. Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ning maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.