Äripäev • 17. september 2018
Jaga lugu:

Herkel: praeguses sisekriisis avaldub palju lapsikust

Andres Herkel.  Foto: Andras Kralla

Augusti keskel toimunud meediarünnak Vabaerakonna esimehe vastu oli justkui mõnest Georgi Potšeptsovi raamatust maha kirjutatud: sildistamine, valeväidete kordamine, sõnade ja mõistete pahupidi pööramine ja tähenduste muutmine, kirjutab Andres Herkel oma ajaveebis.

Herkel selgitab postituse alguses, kuidas vabaerakondlased on olnud idealistid. Miks on Vabaerakonna seis nadi ja reiting madal, küsib Herkel ja vastab: pärast 2015. aasta valimisi tehti vigu, mis tulenesid sisemisest idealisminõudest, kuid ei olnud tegelikus elus väga praktilised.

"Üks selline viga on riigikogu liikmete ja Vabaerakonna nimekirja kõrvalejäämine kohalikest valimistest Tallinnas. Idealistlik selgitus: nn kahe tooli seadus on kurjast, riigikogu liikmed ei peaks olema volikogudes ning valimisliite tuleb aidata. Kuid olukorras, kus Tallinnas isegi ei tekkinud korralikku valimisliitu ning kõik teised olid väljas oma tugevaimate jõududega, see idealism ei kandnud ega saanudki kanda," nendib ta.

Herkel märgib, et entusiasm on asjaarmastajate tugev pool. "Aga realistlik orienteerumine pingelistes olukordades ei pruugi see olla. Ka praeguses sisekriisis avaldub palju lapsikust ja kogenematust. Üles köetud emotsionaalsus ja vahekordade klaarimine meedias kahjustab ju lõppkokkuvõttes kõiki osapooli," kirjutab ta.

Augusti keskel toimunud meediarünnak tema vastu oli Herkeli meelest justkui mõnest Georgi Potšeptsovi raamatust maha kirjutatud: sildistamine, valeväidete kordamine, sõnade ja mõistete pahupidi pööramine ja tähenduste muutmine. "Näiteks sõna „poliittehnoloogia“, mis algselt tähendab massiteadvuse mõjutamist meediaoperatsioonide abil, on kasutatud tähenduses, mis halvustab poliitilist tegevust kui sellist," kirjutab Herkel.

Herkel märgib, et erakonnasisese võitluse olukorras on kogenuma poole kohus mitte üle keeda, säilitada rahu, olla valmis andestama ja selgitama. "Mida Vabaerakonna sisetüli puhul ongi püütud. Kui emotsionaalsele olukorrale vastatakse emotsionaalse solvumisega, siis ei lahenda see lõppkokkuvõttes midagi," kirjutab ta.

Tema sõnul on põhiküsimus selles, kuidas õnnestub kasutada vähest valimisteni jäänud aega, kui uus üldkoosolek on peetud ning lõhenemine loodetavalt ära hoitud. "Vabaerakonna aeg on tiksunud tühjalt, samal ajal, kui ka „uued tulijad“ ehk „Vabaerakonna pojad“ (Eesti 200 ja Elurikkuse Erakond) on oma erakonnaks formeerumisega järjest kitsamas ajaraamis."

Täismahus postitust saab lugeda Andres Herkeli ajaveebist.

Eile läkitasid meediale teate Vabaerakonna liikmed, kes esitavad uueks esimehe kandidaadiks Kaul Nurme. Vabaerakondlaste teates seisab lubadus, et erakond osaleb järgmise aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel täisnimekirjaga ja ministrikandidaadiga igale kohale. Samuti lubatakse Vabaerakond viia ülejärgmisel aastal toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele väärika programmi ja täisnimekirjaga. "Me ei reeda oma seniseid valijaid ja pakume ka oma uutele valijatele võimaluse muuta Eesti ühiskond paremaks," seisab teates. "Kutsume kõiki endiseid Vabaerakonna liikmeid tagasi erakonda. Samuti kutsume uusi liikmeid meie algatusega liituma, et viia Vabaerakonda julgelt edasi."

Meediale läkitatud teatele on alla kirjutanud Vabaerakonna liikmed Epp Alatalu, Monika Haukanõmm, Kadri Jäätma, Sirje Kiin, Raivo Kokser, Vahur Kollom, Kristo Krumm, Neeme Kuningas, Heli Künnapas, Elo Lutsepp, Märt Läänemets ja Jaanus Ojangu.

Vabaerakonna juhatus otsustas 13. septembril 78 erakonnaliikme soovil lülitada 30. septembril Rapla Kultuurikeskuses toimuva erakorralise üldkoosoleku päevakorda erakonna esimehe, juhatuse, aukohtu ja revisjonikomisjoni valimised.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum