Kas eestlastel on põhjust Danske hiigeltrahvide pärast muretseda?

Danske pank.  Foto: TT NEWS AGENCY
Jaanus Vogelberg • 24. september 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Äripäevaga rääkinud asjatundjad ütlevad kui ühest suust, et Taani panka raske aeg pankrotti siiski ei vii ning Eestil tasub muretseda vaid mainekahju pärast.

Pärast Danske Banki kolmapäevast pressikonverentsi, kus panga juht Thomas Borgen ameti maha pani, ähvardas Taani valitsus riigi suurimat panka 4 miljardi krooni ehk meie rahas 536 miljoni euro suuruse trahviga. Bloombergi andmetel oleks see riigi ajaloos seni suurim pangale määratud trahv. Lisaks on Danske varem teatanud, et annab 2007.–2015. aastal Eestis teenitud kasumi – üle 200 miljoni euro – ära rahapesuvastaseks võitluseks.

Hingevärinaga ootavad pankurid aga seda, kas ja mida otsustab ette võtta USA valitsus. "Kas USA astub samme, sõltub trahvi suurusest ja sellest, kas on otsene puutumus Ühendriikide huviga," ütles Bloombergile rahapesu temaatikale spetsialiseerunud advokaat Nicolas Tollet. Kui rahapesuskeemi polnud otseselt segatud USA kodanikud ja liikunud summad riiki ei puudutanud, võidakse end uurimisest välja jätta. Halvaks läheb aga asi siis, kui rikuti USA kehtestatud sanktsioone. Danske siseraporti kohaselt seda tehtud pole, aga ei maksa unustada, et tegu polnud sõltumatu uurimisega.

Business Insider kirjutas värskelt lausa 8 miljardi dollarilise trahvi võimalusest (selle on välja rehkendanud küll konkurendid Taani suuruselt teisest pangast Jyske Bankist). Credit Suisse'i analüütikud on pakkunud summaks 2,3 miljardit. Kõige halvema stsenaariumi kohaselt võiks USA keelata oma pankadel Danskega läbi käia, nagu tehti Läti ABLVga. Bloomberg viitas aga, et seni on nõnda karistatud vaid pisemaid panku, mitte neid, mis on too big to fail.

Pankrotti ei tule

Ajaloolisi paralleele saab otsida finantskriisi akuutse faasi ajast, kus Taani valitsus erinevalt enamikust Euroopa riikidest otsustas bailout'e vältida. Toona oli riigis panku oluliselt rohkem ja taanlased leidsid, et ongi hea, kui nõrgad kokku kukuvad ja toimub suurem konsolideerumine-restruktureerumine. Praeguseks on aga see reserv ilmselt ammendatud ning kui realiseerub ebatõenäoline variant, et Danske päästmist vajab, on omakorda vähetõenäoline, et ta abist ilma jäetaks.

Andres Sutt

Eesti on piisk meres, see ei liiguta ühtegi seierit.

Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja IMFi kogemusega endine keskpankur Andres Sutt leiab, et Eestil muretsemiseks põhjust pole. Dansket ähvardav trahv on suur, aga pank on rikas. "Analüütikud on hinnanud, et trahv võib miljardi kanti jääda. Kui ma ei eksi, on pank sama palju kapitali kõrvale pannud. Danske panga kapital on niivõrd suur, et need trahvid saavad nad kindlasti ära maksta. Ükski Eesti hoiustaja ei pea küll muretsema," rahustas Sutt. Eestis tegutsevate välisriigi krediidiasutuste filiaalide, sh Danske hoiused on tagatud ja hüvitatakse asukohariigi hoiuste tagamise skeemi poolt.

Tema sõnul on USA reeglite rikkumisel trahv vältimatu. "Kui dollariülekannetega on rahapesutehinguid olnud, siis Ühendriigid kindlasti ka trahvivad – nad on seda alati teinud. Hiljuti näiteks Hollandi ING panka. Trahv on hästi suur, aga selle pärast pankrotti ei tule," sõnas ta. ING tunnistas septembri alguses, et nende kontode kaudu pesti muu hulgas Usbekistanis altkäemaksudeks antud raha, ning nõustus maksma 775 miljonit eurot. Reuters kirjutas, et seal polnud tegu esimese eksimusega – 2012. aastal pidi ING maksma 619 miljonit dollarit trahvi, kuna läbi panga liikus USA pangandussüsteemi miljardeid dollareid Kuuba ja Iraani raha. 2014. aastal pidi aga Prantsusmaa BNP Paribas USA-le maksma lausa 9 miljardit dollarit.

"Kõik, mis puudutab dollarimakseid, on USA jurisdiktsiooni all ja neil on õigus trahve määrata. Nad kasutavad seda väga jõuliselt, et anda signaal – sellisel äril pole kohta," märkis Sutt.

Danskel on Eestis endiselt eluasemelaenude portfell, mille maht on aga murdosa panga bilansist. "Eesti on piisk meres, see ei liiguta ühtegi seierit. Kui kellelgi on hirmumõtted peas, võiks need rahulikult maha matta. Panganduskriisi siit otsida ei maksa," toonitas Sutt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt