Ettevõte, kus palk kasvab Eesti keskmisest kaks korda kiiremini

Nii suur palgatõus on Coopis olnud juba viimased paar aastat. Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand rõhutas, et kuna tegu on keskmise palgatõusuga, siis kõik töötajad sellist kasvu siiski ei näe, samuti on palgatõus piirkonniti erinev.

10-15% suurune palgatõus on pea kaks korda kõrgem kui Eesti keskmine - viimasel ajal on palgatõus üle Eesti olnud keskmiselt 6-7%. „Meie eesmärk pole suurt kasumit teenida,“ ütles Vihand. Loomulikult on tema sõnul kasumi teenimine siiski oluline, kuid Coopi eesmärk on tema sõnul ka see, et ühiskond paraneks.

„Meie suur hüüdlause, et „Hoiame elu Eesti igas otsas“ ei ole vaid loosung, vaid me päriselt tahamegi, et inimesed ei peaks parema elu nimel kolima suurtesse linnadesse, vaid võiksid oma väikses metsakülas edasi elada,“ rääkis Vihand Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Palgasurvet veab viimasel ajal peamiselt üha süvenev tööjõuprobleem. 9. oktoobril kaubanduse aastakongressil osaleb Vihand vestlusringis, kus otsitakse tööjõuprobleemile lahendusi. „Mina olen suur uskuja inimkonna mõistusesse ja nutikusse,“ ütles Vihand ja leidis, et küllap ka tööjõuprobleemile lahendus leitakse.

Tema sõnul on Eesti tööandjad keskendunud liiga palju sellele, et inimeste elatustase eriti ei tõuseks. „Mina olen asja alati teise nurga alt vaadanud – me oleme ühes anumas Põhjamaadega, aga meie elatustase on Põhjamaade omast oluliselt madalam. See ei ole jätkusuutlik,“ ütles ta. Kui elatustase ei tõuse, liiguvad Vihandi sõnul inimesed sinna, kus on elatustase kõrge. Selleks aga, et elatustaset Eestis tõsta, tuleb olla nutikam ja efektiivsem. „Kurb küll, aga firmad, kes ei suuda efektiivsust suurendada, surevad välja,“ rääkis Vihand.

Vihandi sõnul ei oska eestlased tööprotsesse kiiremaks teha. „Näiteks kui oleme valmis tegema käsitööna üks-kaks asja valmis ja seejärel tuleb tellimus 20 asjale, siis me kipume neid asju ikka samamoodi käsitsi valmistama, mitte ei muuda seda liinitööks. See raiskab meie tööjõudu ja aega ning see pole efektiivne,“ rääkis ta.

Vihand lisas, et loomulikult on tööjõuprobleem valus ja ettevõtte juhina tunnetab ta seda iga päev. „Kuid ma ei näe, et lahenduseks oleks odava tööjõu massiline sissetoomine,“ ütles ta, ent lisas, et spetsialiste tasub loomulikult Eestisse teistest riikidest sisse tuua.

Coopis on ennekõike probleeme töötajate leidmisega, kes oleksid nõus töötama öösiti või näiteks külmladudes. „Ma ei usu, et töötajad on muutunud mugavamaks, vaid tegu on loomuliku ühiskonna arenguga. Inimesed ei taha enam ainult töötada, vaid nad tahavad ka muust elust osa saada,“ rääkis ta.

Sel nädalal avas Coop Tallinnas uued toidukapid – pakkeautomaadid, mida kasutatakse e-poest tellitud toidu kättesaamiseks ilma kulleri vahenduseta. Kokku avati neid üle kogu Tallinna erinevates tanklates, kuid edaspidi loodab Coop toidukappe rajada ka elamurajoonidesse. Vihandi sõnul peaks investeering toidukappidesse oma tasuvuse ära näitama umbes poole aasta jooksul.

Vihandi sõnul on toidukapid igati lihtne teenus. „Keerulised asjad ei lähegi lendu,“ ütles ta. Toidukapid teeb tema sõnul lihtsaks peamiselt see, et eestlased on postikappide kasutamisega juba väga ära harjunud. „Minu teada on Eesti postikappide kasutamises Euroopas esimesel kohal. Teised riigid on meist kõvasti tagapool,“ rääkis ta.

Algselt soovis Coop toidukapid avada juba juunis. „Kõikide uute asjadega on alguses raskusi. Idufirmanduses öeldakse, et kui plaanid midagi tegema hakata, siis arvesta, et aega läheb kaks korda ja raha kulub kolm korda rohkem kui planeeritud,“ sõnas Vihand. Coopil tema sõnul eelarve siiski õnneks lõhki ei läinud, küll aga läks kappide avamisega oodatust rohkem aega.

Aega kulus transpordi peale, samuti tundsid tollitöötajad kappide vastu üllatavalt suurt huvi. „Üheks pudelikaelaks osutus ka valguskastide paigaldamine, sest valgusreklaamifirmadel on tööd nii palju, et nad ei jõudnud õigeks ajaks asjaga hakkama saada,“ tõdes Vihand.

Vihand esineb 9. oktoobril kaubanduse aastakongressil. Loe kongressi kohta lähemalt siit.