Uus riigieelarve purustab rekordi

Tuleval aastal laekub riigieelarvesse plaanide järgi 11,06 miljardit eurot, mis on 6,1 protsenti enam kui aasta tagasi. Sellest 70,2 protsenti moodustavad maksulised tulud, 1,7 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti mittemaksulised tulud ning edasiantavad tulud 1,6 miljardit eurot ehk 14,4 protsenti.

442 miljonit lisaeurot tuleb eelarvesse käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumiste tõusu arvel. Tõsi, juriidiliste isikute tulumaksu laekub tuleval aastal pea 40 miljonit eurot vähem kui tänavu. Käibemaksu ja tööjõumaksude laekumise majanduskasvust kiirema tõusu tõttu kasvab ka maksukoormus kasvab tänavusega võrreldes 0,2 protsendi võrra kujuneb 33,6 protsendini SKPst.

Nominaalselt ületavad laekumised väljaminekuid 0,5 protsendi võrra SKPst. Struktuurselt, ehk majandustsükliga arvestades ja ühekordseid muutusi arvestamata on eelarve 2019. aastal tasakaalus. Seevastu Euroopa Liidu hinnangul jääb see 0,9 protsendiga SKPst miinusesse.

Riigieelarvet tutvustanud ministrid lubasid, et uusi makse ei tule, samuti ei nihutata suuremat kuhugi aktsiise. Õpetajate keskmine palk tõuseb 1500 euroni, pensionid tõusevad 7,6 protsenti 447 eurolt 481 eurole. 585 miljonit neelab kaitseeelarve, kus tõusevad ka sõjaväelaste palgad. Vastavalt kevadel saadud kokkulepetele tõusevad hüppeliselt ka päästetöötajate palgad.

Laekumine on kavandatud 230,5 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot vähem kui tänavu. Alkoholiaktsiisid 2019. aastal ei tõuse ning seetõttu ei varu poed alkoholi nii suures koguses ette, mis tõttu ka selliseid ühekordseid suur aktsiisilaekumisi tuleval aastal oodata ei ole.

Õlle müügist laekub eelarve järgi alkoholiaktsiisi 63 miljonit eurot, veinilt 28,2 miljonit eurot, kääritatud jookidelt 19,5 miljonit eurot, vahetootelt 1,5 miljonit eurot ja muult kangelt alkoholilt 118,3 miljonit eurot.

Laekumine on kavandatud 583,9 miljonit eurot, mis on 7 protsenti ehk 38 miljonit eurot enam kui tänavu. „Lisaks makromajanduslikele teguritele mõjutab 2019. aasta laekumist 25 protsendiline kütteainena kasutatava gaasi aktsiisimäärde tõstmine ning gaasiaktsiisi suurtarbijate soodustus alates 1. jaanuarist 2019. Arvestades nimetatud tegureid kasvab 2019. aasta laekumine 6,9% võrreldes 2018. aastaga,“ lubatakse eelarve seletuskirjas.

Investeeringuteks transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse suunab valitsus pealt 360 miljoni euro. Siia alla käivad näiteks Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu neljarajaliseks ehitamine, Tehvandi spordikeskuse ehitamine, ERR-i uue telekompleksi ja rahvusraamatukogu renoveerimise projekteerimine. Välisministeerium avab kolm uut esindust ja tugevdab oma esindusi Euroopa suuremates pealinnades. Selleks on eelarves kavandatud 1,8 miljonit eurot.

Lisaks jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist, 2019. aastal ühtekokku 143,9 miljonit eurot.