• Jaga lugu:

    Riik investeerib pea miljard eurot

    988 miljonit eurot ehk 9 protsenti riigieelarvest kulub tuleval aastal investeeringutele, pea kaks kolmandiku sellest läheb betooni, see tähendab teedesse ja kinnisvarasse, selgub valitsuses värskelt kokkulepitud eelarvest.

    Pool sellest miljardist tuleb omakorda Euroopa Liidust ja muudest välisvahenditest, selle raha eest ehitatakse koolimaju, remonditakse kortermaju, ehitatakse perearstikeskuseid ja toetatakse transporti. Samas mööndakse, et pisut problemaatiliseks on osutunud nii ehitushindade tõus kui haldusreform, aga investeeringute vähendamist lähiaastatel plaanis ei ole.
    Investeeringud jagunevad enam-vähem pooleks: 40 protsenti kulub riigiasutustel, 60 protsenti makstakse toetustena välja erinevatele sektoritele. Toetused jagunevad keskvalitsuse (50%), erasektori (30%) ja kohalike omavalitsuste vahel. Teede ja rajatiste peale kulub lähiaastatel keskmiselt 37 protsenti investeeringutest ja kinnisvarale 28 protsenti, järgmine aasta pannakse kinnisvarasse koos RKASi vahenditega näiteks 331 miljonit eurot.
    Suuremad varem otsustatud ja eelolevatel aastatel valmivad riigiasutuste ja muu keskvalitsuse investeeringud on Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone, Sillamäe ühishoone, Rüütelkonna hoone ning Rahukohtu 1 ja 2 hooned Toompeal, Eesti Vabariigi suursaatkond Moskvas, Kääriku spordikeskus, Riigikohtu hoonete renoveerimine Tartus Toomemäel ja Eesti Vabariigi suursaatkond Washingtonis.
    Rahandusministri sihtotstarbelisest reservist on planeeritud Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiote kavandamine ja projekteerimine ning Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiivi projekteerimine. Täiendavad summad on planeeritud Kultuuriministeeriumi sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute hoonete remondiks. Samuti on varasemalt otsustatud Kaunite Kunstide Kooli projekteerimine Tallinnas Pärnu maanteel.
    Koolivõrku investeeritakse tuleval aastal üle 30 miljoni euro, kaitseministeeriumi hooned ja rajatised võtavad ka kuskil 50 miljonit eurot ning samas suuruses kulub tervishoiusüsteemi investeeringuteks. Idapiiri tarbeks pannakse kõrvale 11 miljonit eurot ning veevõrku kulub 16 miljonit. Kõige suuremad eelarveread kuuluvad maaelu arengukavale – 59 miljonit – ja riigimaanteede remondi koondprojektile – 123 miljonit eurot.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Nordecon sõlmis 28 miljoni eurose lepingu
Nordecon sõlmis enam kui 28 miljoni euro suuruse lepingu Rae valla Uus-Järveküla elurajooni ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis enam kui 28 miljoni euro suuruse lepingu Rae valla Uus-Järveküla elurajooni ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Elcogen ehitab korealastele 75miljonise vesinikutehase
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Raadiohommikus: superkondensaatorid, tuulegeneraatorid ja lennukihooldaja plaanid
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.