Äripäev • 26 september 2018
Foto: ERR

Loomeliidud nõuavad riigi käest miljoneid

Eesti loomeinimesi esindavad liidud nõuavad kohtus riigi käest 38 miljonit eurot, mis nende hinnangul on jäänud kassetitasudelt laekumata, sest nimekiri toodetest, mille müügi põhjal neid tasusid arvestatakse on jäänud aastaid uuendamata.

"Valitsuse poolt pakutud võimalus koguda tasu helikassett-makkidega tehtud salvestuse eest, on tegelikult sama kui saarte vahel sõitvatel praamidel oleks autopileti müümise asemel lubatud võtta tasu ainult hoburakenditelt,” ironiseeris Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar liitude pressiteates.

Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud Riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole tänini.

38 miljonit eurot on juba märkimisväärselt suurem summa, kui 800 000 eurot, mida liidud riigi käest viimati hagesid. Aasta algul jõustunud otsusega saadi siis lõpuks 80 000 eurot.

Kuivõrd Eestis on lubatud autoriõigusega kaitstud töid iseenda tarbeks kopeerida, siis tuleb selle eest maksta ka tasu autoriõiguste omanikele. Varasemalt on seda tehtud kassettide ja makkide maksustamisega, aga lobirühmi nörritab asjaolu, et maksustatavate toodete alla ei ole lisatud teisi, kaasaegseid seadmeid. Kassetitasu laekumine on aastate jooksul kahanenud nullilähedale.

Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on loomeinimeste liitude hinnangul vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed tehnoloogiaajastul kasutavad, ei ole lisatud 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis ongi kohtussepöördumise põhjus.

Autoriõiguse seaduse järgi peaks 10 protsenti laekunud hüvitustest minema sihtotstarbeliselt läbi kultuuriministeeriumi eronevate kultuuriprojektide toetuseks. Kuna laekumised on aja jooksul vähenenud, siis peavad liidud seda ka kultuuri alarahastamise üheks põhjuseks.

Eelmises sarnases kohtuasjas nõudsid Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing valitsuselt kohtu kaudu 831 416 eurot. Tegu on summaga, mis autorkaitsjate hinnangul jäi valituse tegevusetuse tõttu autoritel, esitajatel ja fonogrammitootjatel saamata aastatel 2010–2013. Samuti tahtsid liidud, et riik maksustaks mälukaarte, flopikettaid, Blu-ray toorikuid ning USB-mälupulki niinimetatud tühja kasseti tasuga.

Ringkonnakohtu otsusega said liidud toona 80 000 eurot kahjutasu, edasikaevatud otsust riigikohus menetlusse ei võtnud.

Hetkel kuum