„ID-kaardi turvalisuse tagamiseks oluline kindlustunne, et privaatvõtmeid ei saa olla kuskil mujal kui ainult kaardi kiibis ning seetõttu oleme seadnud ka nõude, et privaatvõtmeid võib genereerida ainult kiibisiseselt. Paraku selgus, et lepingupartner rikkus seda nõuet aastaid ning näeme selles väga olulist lepingurikkumist. Cybernetica ekspertide analüüs näitas selgelt, et selline rikkumine sai toimuda ainult lepingupartneri teadliku ja tahtliku tegevuse tagajärjel,“ sõnas PPA peadirektori asetäitja Krista Aas.

Peadirektori asetäitja sõnul on veidi rohkem kui aasta jooksul ilmnenud ID-kaardi lepingu täitmises mitmeid erinevaid ja väga tõsiseid rikkumisi, sealhulgas nii eelmise aasta sügisel teatavaks saanud turvarisk kui ka selle aasta mais avalikuks tulnud privaatvõtmete väljaspool kiipi genereerimine. PPA esitab ID-kaardi lepingu erinevate rikkumiste kohta eraldi hagiavaldused, kuna tegemist on juriidiliselt ja ka tehniliselt väga keeruliste juhtumitega.

„Tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ja soovime iga rikkumise selgelt piiritleda. Seetõttu otsustasime, et esitame iga rikkumise kohta eraldi hagid. Esimesena esitasime hagiavalduse seoses ID-kaardi privaatvõtmete väljaspool kiipi genereerimise rikkumisega, kuna tegemist on Eesti riigi jaoks kõige tõsisema rikkumisega, kus lepingupartner on teadlikult läinud vastuollu Eesti riigi poolt seatud nõuetega ning seadnud seetõttu ohtu elektrooniliste identiteetide tõsikindluse ning Eesti eID usaldusväärsuse,“ sõnas Aas.

Turvanõuetele mittevastavad ID-kaardid väljastati 2011. a jaanuarist kuni 2014. a 16. oktoobrini ning elamisloakaardid 2011. a jaanuarist kuni 2014. a 17. detsembrini ja neid uuendati PPA teenindusbüroodes alates 2012. a juulist kuni 2017. a juulini. Selliseid kaarte oli kokku üle 74 000. 1. juunil 2018 tunnistas PPA kehtetuks 11 111 ID-kaardi ja elamisloakaardi sertifikaadid.