Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trump võttis Ameerikas punktivõidu

Kanada peaministri Justin Trudeau' (vasakul) kõrval seisval Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil on sügisel võimalus kõigile valijatele kinnitada, et USA näitas läbirääkimistel Kanadale koha kätte.Foto: Scanpix

Viimasel hetkel allkirjad saanud Põhja-Ameerika kaubanduslepe annab Ameerika Ühendriikide presidendile võimaluse koguda jõudu Hiina vastu ning näidata enne vahevalimisi, et tema valitud välispoliitiline joon toob edu.

Nädalavahetusel saavutatud kokkuleppe järgi liitub Kanada leppega, mis varasemalt oli sõlmitud Mehhiko ja USA vahel. See võtab maha hirmu, et kaduda võiks veerand sajandit kestnud vabakaubandusala, millel kaubeldakse 1,2 triljoni dollari eest aastas, vahendasid kõik maailma suuremad väljaanded.

Kanada peaminister Justin Trudeau sõnas, et tegemist on hea päevaga Kanada riigi ajaloos. Ühendriikide administratsiooni ametnik märkis, et lepingu saavutamine on suur võit USA presidendi Donald Trumpi jaoks ning kinnitus, et valitud strateegia rahvusvahelistes kaubandussuhetes toimib.

Ühelt poolt näib see tõesti Kanada võiduna ning vähendab võimalusi, et Ühendriikide president Donald Trump võib ellu viia oma valimislubaduse ja ühisest vabakaubandusalast loobuda või sõlmida selle asemel iga riigiga eraldi lepped. Tegelikult on see aga Trumpi lisakaart parteisiseste pingete leevendamisel.

USA-Mehhiko-Kanada lepe (USMCA) annab nimelt Trumpile võimaluse näidata sel sügisel algavate vahevalimiste eel, et tema välispoliitika on kandnud esimesi vilju, andnud Ühendriikide ettevõtetele parema lähtepunkti Põhja-Ameerikas ning ühtlasi saab ta selle abil maha suruda parteis valitsevat vastuseisu, kirjutab väljaanne Politico.

Pealegi on Trump üha sügavamalt kaevumas tollisõtta Hiinaga, mis tähendab, et tal on rahvusvahelise toetuse saamiseks vaja paremini läbi saada nii vahetute naabritega kui ka näiteks Euroopa Liiduga, kellega samuti on kokku lepitud tollide kehtestamine edasi lükata.

Kanada pidi järele andma

Kanada võitles jõuliselt, et säilitada kaubandusvaidluste lahendamise korda, mis kaitseks nende puidutööstust ja teisi sektoreid Ameerika Ühendriikide dumpinguvastastest tollimaksudest. See tuli kõrge hinnaga.

Kanada nõustus lubama USA piimafarmeritele ligipääsu umbes 3,5 protsendile oma 16 miljardi dollari suurusest turust. Reutersile teadaolevalt on Kanada valitsus lubanud kohalikele farmeritele kompensatsiooni maksta.

See ei ole väga palju suurem varasemast turuosast, kuid Trumpi vaatepunktist lähtuvalt on see oluline võit, kuna ta on Kanadat kaua süüdistanud oma piimatööstuse kaitsmises keeruliste kvootide, hindade alampiiride ja kõrgete tollidega.

Veel nõustus Kanada 2,6 miljoni sõiduki eksportimisega, kui Trump kehtestab 25protsendised autotariifid. See kvoot kasvataks tariifivaba autode eksporti Kanadast praeguselt tasemelt, mis on umbes 2 miljonit.

Tarneahelate kitsendamine

Kolme riigi vahel sõlmitud kaubaleppes on kirjas, kui suur osa vabakaubandusalas toodetavate kaupade komponentidest peab olema samuti regioonis valmistatud. See on eriti karm autotööstuse suhtes, mis nõuab, et sõidukid oleks 75 protsendi ulatuses toodetud Põhja-Ameerikas, vahendab Financial Times. Varem oli see osakaal 62,5 protsenti.

Samas võib arvata, et leppe tulemusel liigub rohkem töökohti Mehhikost Ühendriikidesse ja Kanadasse, sest tehaste alampalgaks lepiti 16 dollarit tunnis.

Teisalt aga annavad erilepped Kanada ja Mehhikoga neile kahele riigile parema võimaluse üle elada see, kui Trump peaks kehtestama Ühendriikide autotööstusele 25protsendilise kaitsetolli, mille õigus riikliku julgeoleku kaalutlusel talle jääb ka USMCA raames.

Lepe lõpeb 2034. aastal

Eelmisel, NAFTA-nimelisel leppel, lõppkuupäeva ei olnud, kuid tänavune lepe lõpeb 16 aasta pärast. See oli üks Trumpi administratsiooni põhinõudmisi. Tegelikult tahtsid ameeriklased leppele isegi viieaastast pikkust, kuid Kanada ja Mehhiko ei olnud sugugi vaimustuses võimaluse üle viie aasta pärast samade läbirääkimistega alustada.

Leppe ratifitseerimisel tuleb veel lahinguid

Hääletamisele läheb kaubanduslepe alles 2019. aastal ning praegu on lahtine, milline on täpselt Kongressi koosseis ning kui paljud vabariiklased ikkagi on valmis USMCA poolt hääletama. Praegu on oodata, et vabariiklased pööravad põhitähelepanu detailidele, mis on seotud vaidluste lahendamise ja intellektuaalse omandi küsimustega.

Samas loodab Trump võita demokraatide toetust, kes soovivad rangeid nõudeid töö- ja keskkonnastandarditele. Palganõuded kaubandusleppes peaksid sobima ka Ühendriikide ametiühingutele. Wall Street Journal kirjutab, et kaubanduslepe ongi juba saanud kiidusõnu vabakaubanduse kriitikutel.

Samuti peavad mõlema partei liikmed veel põhjalikult analüüsima, kindlasti tööstuse lobigruppide lakkamatu rünnaku all, kuidas ja kas hakkavad autotööstusele kehtestatud reeglid mõjutama Ühendriikide enda autotööstust.

Kanadas ja Mehhikos leppe ratifitseerimine suuremaid probleeme parlamentides tekitama ei peaks.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Donald Trump