Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad panid paika riigireformi plaani
Viljar Arakas (vasakul) ja Toomas Tamsar.Foto: Jarek Jõepera
Ettevõtjate algatus Riigireformi Sihtasutus kiitis täna heaks reformipaketi sisu. Konkreetseid ettepanekuid hakatakse avaldama 22. oktoobrist.
Nõukogult heakskiidu saanud riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud, täitevvõim, kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid, teatas sihtasutus.
22. oktoobril saab avalikuks seadusandliku võimu ja esinduskogude osa, mis puudutab riigikogu ja kohalike omavalitsuste toimimist, õigusloomet ja rahva osalemist riigi juhtimises. 44. nädalal avalikustatakse täitevvõimu osa, mille fookuses on ettepanekud valitsuse ja ametkonna töö ümberkorraldamiseks. 45. nädalal avaldatakse kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa, mis puudutab lisaks õigusemõistmise tugevdamisele ka ettepanekuid presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonide arenguks.
"Kõik kontseptsiooni osad on väga olulised ja me soovime, et iga osa puhul tekiks sisukas avalik arutelu. Juhul, kui avaldaksime kogu riigiuuenduse paketi korraga, võivad mitmed olulised teemad avalikkuse tähelepanu alt kõrvale jääda. Seetõttu otsustasime need avalikustada samm-sammult," selgitas sihtasutuse nõukogu esimees Jüri Raidla.
Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Raivo Vare sõnul oli riigi juhtimiskvaliteet ja erksus üks teemadest, mis tõi kaasa vaidlusi ja eri radikaalsusega ettepanekuid. "Näiteks kuidas värvatakse juhte, kui sageli nad vahetuksid, kuidas luuakse avalikus sektoris meeskondi ja hinnatakse nende töö tulemuslikkust. Samuti kui suures ulatuses avaliku võimu organisatsiooni võiks trimmida,” selgitas Raivo Vare.
Riigireformi Sihtasutuse asutasid tänavu mais Eesti ettevõtjad eesmärgiga anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamisele. Tegu on üheks aastaks loodud apoliitilise kodanikualgatusega, mis töötab välja riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid.
Sihtasutuse asutajad on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.
Sihtasutuse sisulist tööd tegid advokaat Kristel Urke, endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, advokaat ja Eesti põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.