Kuidas tõendada kodu maksuvaba müüki?

„Sel hetkel, kui päritud vara realiseeritakse, olgu selleks siis pensionifondist raha väljavõtmine või kinnisvara müük, tekib müüjale tulumaksukohustus“ kinnitas Liivamägi. „Kuna pärandvara soetamiseks pole tehtud selle müüja poolt kulutusi, siis läheb kogu tulu üldjuhul maksustamise alla – erandiks juhtumid, kui asutakse päritud korterisse või majja elama ning müüakse seda oma koduna,“ viitas Liivamägi sellele, et seadus võimaldab ühe kodu kahe aasta jooksul maksuvabalt võõrandada.

Seda, et müüdud vara näol on tõepoolest tegemist inimese koduga, mida ei näidata elukohana vaid maksuvabastuse saamiseks, saab Liivamägi sõnul küllalt lihtsasti tõendada.

„Tõendamine pole praktikas väga suur probleem, kui inimene ikka kusagil elab, suudab ta meid ka selles veenda,“ ütles Liivamägi neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis. „Nagunii piirab maksupettuste arvu ka fakt, et koduna saab müüa vaid ühe objekti kahe aasta jooksul,“ lisas ta.

Tõendamine algab sellest, et kõigepealt peab inimene enda jaoks selgeks mõtlema, kas tegemist on tema alalise elukohaga. „Alalisi elukohti võib olla mitu, näiteks maakodu ja linnakodu,“ rääkis Liivamägi.

Koduna märgitud elukohas elamist saab aga tõestada näiteks kommunaalteenuste arvete tasumisega. „Näiteks tasutakse arveid, on sõlmitud elektritarbimise arve ning vett ja elektrit tarbitakse ja korter pole olnud samal ajal välja üüritud,“ tõi Liivamägi välja viise, kuidas maksu- ja tolliametit veenda. „Võib-olla on tõendajal olemas rahvastikuregistris müüdud vara oma elukohaks märgitud,“ lisas ta, kuid rõhutas, et märke puudumine pole aluseks arvata, et tegemist pole koduga.

Alati tasuks mõelda ka tunnistajate olemasolule. „Kui meil tekib väga suur kahtlus, siis alati on abiks, kui naabrid saavad kodu võõrandaja kasuks midagi öelda,“ vihjas ta sellele, et kõrvalkorterite elanikel tekib ka tõenäoliselt arusaam, kas isik on müüdud kinnistul elanud või mitte.

Seejuures ei määra seadus perioodi pikkust, mil omanik peab korteris selle koduna deklareerimiseks elama. „Kui ta elas 3 nädalat korteris ja otsustas, et enam ei suuda ning tahab midagi muud, siis pole probleemi,“ tunnistas Liivamägi. „Samas kui isikul säilib teine alaline elukoht, kus ta elas varem ja kuhu pärast kolme nädalat tagasi kolib, siis see on kahtluseallikas,“ nentis ta.

Selleks et arusaamatusi vältida, soovitab Liivamägi enne otsuste tegemist maksu- ja tolliametiga neil teemadel suhelda ja nõu küsida. „Mida keerulisem küsimus, seda suurem on põhjus küsida nõu e-posti teel, kuid eks kordame ka oma kõnekeskuse inimestele, et nad teeks inimesele asjad puust ja punaseks selgeks, seda isegi siis, kui tundub, et inimene sai aru,“ ütles Liivamägi.

Samas kui maksu- ja tolliametiga on üksteisest mööda räägitud, ei too see kaasa maksuvabastust. „Kui inimene on raha kätte saanud, siis mingeid kompromisse, et me maksu ei küsi, ei anna teha,“ sõnas Liivamägi. „See, kui hästi saadi aru, ei muuda seda, et inimene on saanud tulu ja tal on tekkinud maksekohustus.“

Maksekohustust on võimalik Liivamägi sõnul aga maksu- ja tolliametiga kokkuleppel ning isegi selle e-keskkonnas ajatada. Kui lihtsalt maksudega viivitades võivad intressid ulatuda 25 protsendini aastas, siis ajatamise korral teeb maksuamet intresside osas poole võrra soodustust.

Kui aga soovida täit kindlust, et maksu- ja tolliametist saadud nõu on ka nende enda jaoks siduv ning annab küsijale garantii, on võimalik küsida riigilõivu eest siduvat eelotsust. Sellest kirjutab Attela advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Madis Uusorg lähemalt siin.