Hinna langus ei rõõmusta

Kuigi musta kulla hind on olnud muutlik juba pikka aega, on selle nädala langus olnud eriti märkimisväärne. Kui vaadata Brenti toornafta barreli hinna sulgumishinda teisipäeval ja võrrelda seda viimase hinnatipuga 3. oktoobrist, võib näha, et hind on kukkunud suisa 21 dollari jagu.

Samas pole Eesti Panga analüütiku Rasmus Kattai sõnul veel kohale jõudnud gaasi hinna muutused, mis tavaliselt nafta hinnaga ühte jalga käivad. "Osa varasemast kallinemisest jõuab veel takkajärgi kohale seeläbi, et gaasi hind kõigub naftaga samas suunas, ent umbes üheksa kuu pikkuse hilinemisega," ütles Kattai.

Igal juhul peaks nafta langev hind iseäranis positiivsena mõjuma Eesti transpordiettevõtetele. Nii on lennufirma Nordica toonud välja, et eelmise aasta kasum tulenes osaliselt küll sellest, et Eesti oli Euroopa Liidu eesistujamaa, aga teisalt ka asjaolust, et kütuse madal hind soosis heade majandustulemuste saavutamist.

Nordica juht Hannes Saarpuu ütles, et kui vaadata ülemaailmset reaktiivkütuse hinnatrendi, siis võib näha, et see on olnud juba mõnda aega suunaga ülespoole. Eelarvete koostamisel prognoositakse tema sõnul küll kõikide kulukomponentide võimalikke muutusi, kuid väga jõulised hinnatõusud tekitavad ettevõtetele kindlasti probleeme. Siiski pole Nordica Saarpuu sõnul pileti hinda kütuse tõttu tõstnud.

„Nordica lennukipargi suurust arvestades võib 10protsendiline kütuse hinna tõus tähendada ligi pooleteise miljoni suurust kulubaasi tõusu ja see mõjutab kindlasti ka ettevõtte selle aasta majandustulemust,“ rääkis Saarpuu. Kuna majandusaasta pole veel lõppenud, on tema sõnul väga keeruline öelda välja numbrilist mõju.

Kütuse hinna mõju majandustulemustele tõi ühe murekohana välja ka Swedbanki analüütik Marek Randma, kui ta Tallinki kvartalitulemusi kommenteeris. „Kui kõik on sunnitud palgakulusid tõstma ning kütuse- ja energiakulud tõusevad, on kasumi teenimine üha raskem,“ nentis Randma Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Kuigi Tallink on suurendanud LNG-laevade osakaalu, võetakse sellega tema sõnul ka LNG-kütuse hinna liikumisest tulenev risk.

Bussifirma Go Bus juht Andrei Mändla tõdes, et suurem kütuse hinna tõus, mis tuli oktoobri alguses, mõjutab kogu aastat kindlasti, kuid kuna oktoobrikuu majandustulemused pole veel saabunud, on raske prognoosida, mil määral.

Keeruline on prognoosida ka seda, kuhu nafta hind liikuda võiks. Kui pikaajalistes prognoosides on näha mõningast erinevust, siis lühiajalises plaanis näivad analüütikud nõustuvat: pakkumist on selgelt enam kui nõudlust.

Nii ütles JPMorgani globaalsete turgude strateeg Samantha Azzarello Bloombergile antud intervjuus, et nafta tootmine on olnud tempokas ning turul on üleküllus. Samuti tõdes ta, et kui vaadata nafta hinna viimaste aastate muutumise dünaamikat ja jätta kõrvale hinnahüpped, on tegelikult näha langustrendi.

„Nafta hinna tõus paistis leevendavat nii mõnegi muret, ent pikas plaanis ei saa hinnatõus siiski trend olla“, leidis Azzarello, põhjendades, et pakkumine on suurem kui nõudlus, tehnoloogia on arenenud ehk vähema vaevaga suudetakse rohkem toota.

Tehnoloogiaaspekt on olnud hambus ka neil, kes toovad argumendiks, et viimastel aastatel on investeeringuid energiasektoris kesiselt. Sellele viitab oma kommentaaris Energy Aspectsi naftaekspert Amrita Sen, kes vaatab lühiajalise perspektiivi asemel pikka. Ta tõdes, et tegelikult on turul pikas plaanis näha defitsiiti. Tema sõnul peaks viimaste aastate investeeringute kesisus tunda andma 2021.–2022. aastal ja siin ei päästa isegi see, et USA kildanafta tootjad aina suurendavad tootmist.

Sen rõhutas, et nafta hinna prognoosides kiputakse segamini ajama lühikest ja keskpikka prognoosi. Sen tõdes, et lühikeses plaanis on turul üleküllus ning seda hakkab OPEC suure tõenäosusega detsembris toimuval kohtumisel arutama. Kuivõrd Seni sõnul on turud praegu testimas, kui tõsiseltvõetav OPECi roll ja võimekus on, ei saa välistada, et nafta hind kukub kuni detsembrini praegusest tasemest veelgi allapoole. Siis sõltub aga juba OPECi kohtumisest, mis hakkab hinnaga edasi saama.

Kui Tallink on hakanud üle minema LNG-laevadele, siis säästlikumaid lahendusi otsivad ka lennufirmad.

Saarpuu kommenteeris, et Nordica kasutab praegu oma lennukipargis CRJ-seeria lennukeid, mis on väga kütusesäästlikud.

Kütuse säästlikkusele on viidanud ka Soome riiklik lennufirma Finnair. Ettevõtte jätkusuutliku arengu direktor Kati Ihamäki selgitas Äripäevale suvel antud intervjuus, et Finnairi uued lennukid kulutavad 25% vähem kütust kui eelmise generatsiooni omad.

„Pardal kasutatavad esemed on kõik hoolikalt läbi mõeldud ja kaalutud, et vähendada kogukaalu. Näiteks kasutame me äriklassis Marimekko nõusid, mis on poole kergemad kui need, mida poes müüakse. Varem olid meil pardal ajalehed, nüüd saab neid lugeda ekraanilt. Samuti vaatame, et meil oleks pardal piisavas koguses toitu, aga mitte üleliia,“ loetles Ihamäki kütuse säästlikkuse võimalusi. Samuti on Finnair arvutanud, et kui iga Finnairi reisija jätaks aastas pagasis kaasa võtmata ühe kilogrammi jagu asju, saaks selle kütusega Helsingist Tokyosse teha suisa 20 lendu.

Volatiilsete hindade juures tegi Go Busi juht Mändla ettepaneku, et kuna avalike bussiveolepingute puhul vaadatakse riigi dotatsioonid üle kord aastas, võiks seda teha siiski tihedamini. Mändla märkis, et kuna dotatsiooni suurusesse arvestatakse sisse ka kütuse hind ja see muutub sageli, võiks riik indekseerimist teha kord kvartalis, sest selle aasta toetused määrati lähtuvalt eelmise aasta kütuse hinnast, järgmise aasta oma aga lähtuvalt selle aasta kütuse hinna suurusest.

Kattai sõnul on nafta hinna varasemast tõusust saanud kasu kohalik õlitööstus, sest nende toodangu hind on ühes sellega samuti tõusnud ja õlitööstuse tootmismahtki on sel aastal suurenenud. Samas tõdes Kattai, et majanduse teistele tegevusaladele on nafta hinna tõus tähendanud kulude kasvu.

Seejuures märkis Kattai, et kuigi nafta on maailmaturul alates oktoobri keskpaigast taas märkimisväärselt odavnenud, jõuab osa varasemast kallinemisest veel takkajärgi kohale seeläbi, et gaasi hind kõigub naftaga samas suunas, ent umbes üheksa kuu pikkuse hilinemisega.

Kattai lisas, et ettevõtlussektori kasumi vähenemine näitab, et suurenenud tootmiskulude edasikandmine lõpptoodangu või teenuse hinda on erinevatel põhjustel keeruline. "Siiski pole nafta hind ja selle muutus murettekitavaim, sest kuigi üksikute tegevusalade lõikes on pilt erinev, moodustab kogu ettevõtlussektori kulu energiale suhteliselt väikese osa ja peamine surve kasumlikkusele tuleb siiski tööjõukuludest," osutas Kattai.